XXXII Pärnu filmifestivali dokkide kangelased mässavad maailma inimlikumaks muutmise nimel ({{commentsTotal}})

XXXII Pärnu Filmifestival. Mässaja kirurg (The Rebel Surgeon, Rootsi 2017)
XXXII Pärnu Filmifestival. Mässaja kirurg (The Rebel Surgeon, Rootsi 2017) Autor/allikas: pressimaterjalid

Vladimir Majakovskit süüdistati, et tema luule ei eruta ega soojenda. Poeet vastas, et tema värsid pole mässav meri ega köetav ahi. XXXII Pärnu filmifestivali dokkide kangelased pole riigikukutajad. Nad on mässumeelsed tagurliku mõtteviisi vastu ja ohverdavad suure osa oma elust, et muuta maailm inimlikumaks ja rahumeelsemaks. Esmakordselt tulevad kõigi võistlusfilmide kangelased Pärnusse elusuuruses kohale.

Poola heidikud saabuvad enda kätega ehitatud laeva pardal, legendaarne rootsi arst koos jazzbändiga. Tulemata jääb vaid vene kunstnik Pjotr Pavlenski, kes istub järjekordse performance'i pärast vangimajas Prantsusmaal.

Kuut dokki ETV-s, mis on nomineeritud Eesti Rahva Auhinnale, saab ERR-is järelvaadata alates festivali avamisest 25. juunil kella 18.00-st kuni 8. juulini. Ka hääletamine on avatud alates 25. juunist kella 18.00-st kuni 30. juuni kella 23.20-ni.

Auhinnaööd näeb ETV portaalis 30. juunil kell 23.00–00.00.

"MÄSSAJA KIRURG", režissöör Erik Gandini (Rootsi)

Pärast 30 aasta pikkust arstikarjääri Rootsis otsustab doktor Erik Erichsen, et tal on küllalt sünnimaa valitsevast bürokraatiast. Koos medõest abikaasaga lendab ta peaagu olematu meditsiiniga Etioopiasse, et väikeses välihospidalis abivajajaid opereerida. Peagi on tema vastuvõturuum patsientidest tulvil ning igapäevatöö lahutamatuks osaks saab käepäraste töövahendite leiutamine või muretsemine ehitusmaterjalide kauplusest. Erik Erichsen mässab varavalgest hilisõhtuni, opereerib päevas sadu patsiente ja laeb endale elujõudu trompetit puhudes.

"LENDAVATE MUNKADE PÜHAKODA", režissöör Žanete Skarule (Läti)

Hiina ärimees Quanqi Zhu otsustab Püha Songshani mäe jalamile püstitada pühakoja. Hoolimata keelebarjäärist kujuneb mehe lähimaks mõttekaaslaseks Läti arhitekt Austris Mailitis. Templi kerkides tuleb selle loojatel leviteerida kultuuriliste erinevuste, vastandlike tõekspidamiste ja isiklike ambitsioonide vahel.

"KIMÄÄRIDE SÕDA", režissöörid Anastasiia ja Mariia Starozhytska (Ukraina)

Autoportreeline lugu armastusest, sõjast ja surmast. Noormees läheb vabatahtlikult Vene-Ukraina rindele, kaotab võitluses oma lähimad relvavennad. Neiu järgneb talle, läbib rusudes linnu, kus tema kallim on võidelnud. Autor Anastasiia Starozhytska ning tema sõdursõber Valerii Lavrenov jäädvustavad oma armastust sõtta kistud kodumaal, jagavad oma kirkaid tundeid ja intiimi vaatajatega. Nad on noored ja mässumeelsed, nad unistavad kooselust ja usuvad, et armastus võidab vägivalla.

"KODUTUTE MAA", režissöör Marcin Janos Krawczyk (Poola)

Isa Paleczny pühendus kodutute aitamisele ja tuli mõttele ehitada purjekas, et oma hoolealused ümbermaailmareisile viia. Kui munk 2009. aastal suri, otsustasid hullumeelse idee elluviimist jätkata tema sõbrad. Filmi peategelane on keevitaja Sławek. Tema mässav hing ja energiast pakatav keha aitab ideel teostuda.

"THORI SAAGA", režissöör: Ulla Boje Rasmussen (Taani)

Taanlasest Thor Jensenist, kes suundus 14-aastase orvuna Islandile ametit õppima, saab 20. sajandi algupoolel saareriigi majanduse ja iseseisvumise üks võtmefiguure. Neli põlve hiljem astub esiisa jälgedes Björgólfur Thor Björgólfsson, kes pärast edu maailmamajanduses teeb suurinvesteeringu Islandi pangandusse, suutmata ette näha peatset krahhi. See on lugu erakordsest Islandi perekonnast ja mässavast Björgólfur Thorist, kes püüab päästa saareriigi majandust hävingust.

"PAVLENSKI. ALASTI ELU", režissöör Darja Hrenova (Venemaa)

Pjotr Pavlenski, kaasaja Venemaa kõige mässumeelsem kunstnik, on valinud oma performance'ite väljandusvahendiks enda keha ja selle deformeerimise. Kunstniku kinninõelutud huuled ja okastraati mähitud alasti ihu Kremli ees on valulik reaktsioon riigis üha kasvavale autokraatiale.

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: