Eesti keeles ilmus Pulitzeri preemiaga pärjatud kultuskoomiks "Maus" ({{commentsTotal}})

Art Spiegelman
Art Spiegelman "Maus"

Kirjastus Pythagorase Püksid andis eesti keeles välja Art Spiegelmani kultuskoomiksi "Maus", mis kujundas 1980. aastatel ümber arusaama koomiksimeediumist. Teos võitis 1992. aastal ka Pulitzeri preemia.

Kirjastaja Igor Kaasik selgitas, et idee "Maus" eesti keeles välja anda tuli koomiksiromaani huvilisel Meelik Mallesel, kes märkas, et selle žanri üht tüvitekstidest eesti keeles veel ei ole. "Tõlkega nähti kõvasti vaeva, samuti kujundusega, mis on koomiksite puhul hoopis olulisem kui tavalugeja teadvustab."

"Kas eestikeelsel koomiksil on turgu, seda ma ei oska öelda," kinnitas ta ja tõi välja, et koomiksisse suhtutakse tihti üleolevalt. "Asjata, sest koomiks on täiesti tõsiseltvõetav žanr, selles on ilmunud suurepäraseid teoseid, ka ei usu ma, et nende lugemine kuidagimoodi noorte lugemisharjumusele halvasti mõjuks."

Teose andis välja kirjastus Pythagorase Püksid, mis võib Kaasiku sõnul tulevikuski sarnaseid teoseid välja anda. "Nagu nimigi ütleb, on tegemist sellise linnukesega kirjastusega, mis teeb asju, mille müügiedu on küsitav, aga mis on meie arvates olulised ja meeldivad meile."

Ameeriklasest karikaturisti Art Spiegelmani "Maus", mis esmailmus aastatel 1980–1991 avangardses koomiksiajakirjas Raw, on murrangulise tähtsusega, piire paigast nihutanud teos. Spiegelman jutustab selles julgete, ehk ka provokatiivsete kunstiliste võtete kaudu tõsielulist, halastamatult isiklikku lugu oma perekonnast ja traumast, mille järellainetus kandub üle põlvkondade: tema Poola juutidest vanematel õnnestus holokaust küll üle elada, kuid kogemus mürgitas kõik järgnenu.

Kiiresti kõmu tekitanud koomiksisarja esimesed peatükid koguti raamatuks 1986. aastal ja tulemus kujunes enneolematult kriitikamenukaks. Sestpeale "Mausile" omistatud arvukate auhindade seast paistab enim silma 1992. aastal võidetud Pulitzeri preemia. "Maus" kujundas ümber senised arusaamad koomiksimeediumi võimalustest ning rajas teed nüüdisaegsele autorikoomiksile; seda nähakse seni ühe võtmeteosena tollal tärganud uue kirjandus- ja kunstivormi, nn graafilise romaani valdkonnas. Mõistagi on seda tõlgitud paljudesse keeltesse, samuti on "Mausile" pühendatud arvukalt teadustöid. 

Toimetaja: Kaspar Viilup



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: