1860. aastast pärit Kaagjärve mõisahoone ei lagune enam, selle uksed on kõigile valla ja üle Eesti sinna põnevaisse laagreisse kogunevad lapsed on ehtinud seinad oma käejälgedega, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Perenaine Marje Liigus selgitab mõisamängu ajal järjest rohkem uudistama tulevaile lätlastele, et nende pere ligi paarkümmend liiget, kes mõisat taastada aitavad, ei saa kulusid ja tulusid kokku viia, sest äriprojekt see pole. Sajaks aastaks vähemalt annab see aga tööd küll.

"Minu enda ja meie pere jaoks on see huvitav, sest siin on möödunud minu lapsepõlv, siin ma olen elanud, kaks aastat õpetaja olnud. Ja see on hästi südamelähedane koht," rääkis Liigus.

Vanale majale on taas paigaldatud kiltkivikatus. Baltimaade mõisatutvustusmängu Eesti-poolne juht Riin Alatalu kinnitab, et kiltkivi kasutatakse kõikjal vähe ja kui üks pere alustab sellest mõisa taastamist ja kaasab ka ümberkaudse rahva, pälvib see põhjusega tähelepanu.

"Muinsuskaitse ettepanekul otsustasime taastada kiltkivikatuse, mis oli vanasti mõisaajal. Likvideerisime eterniitkatuse ja nüüd oleme sellega lõpusirgel. Majal on katus peal. Enam läbi ei jookse," selgitas Liigus.

Ruumide remont on pooleli. Nii palju kui võimalik püütakse säilitada ja esile tuua vanu materjale ja mustreid.

"Mu ema on siin õppinud ja elanud - see loob minugi jaoks selle majaga emotsionaalse sideme. Oleme siin tegutsenud viis aastat. Mina olen see, kes on enamuse ajast kohapeal. Kui keegi peaks sisse hüppama, ütlen tere, pakun kohvi ja näitan mõisat," rääkis Kaagjärve mõisapreili Maritta Pillaroo.

Huvi pakuvad vanad mõisahooned kõigis Baltimaades järjest enam.