Arvustus. Lordlik majandustellis
Uus raamat
John Maynard Keynes
"Hõive, intressi ja raha üldteooria"
Inglise keelest Alari Purju
Ilmamaa
464 lk.
Häbi tunnistada, ei julgeks ega tohiks tegelikult üldse sõna võtta.
Majandusteadus on minule raketikunst.
Võib sellest ju lugeda, aga pisikest hinge närib kahtlus, niikuinii kas ei saa aru või saad valesti aru. Ikka täiesti mööda pannes.
Õnneks on siin küljes põhjalik järelsõna, millest isegi minusugune suudab midagi – ehk – aru saada. Kuigi ma küll teadsin enne, kes lord Keynes oli ja mis maine tal mõnes ringkonnas on. Üks ameeriklane on ennast isiklikes rahaasjades kunagi keynesiaaniks nimetanud. Tahtes öelda, et oskab hoogsalt raha läbi lüüa.
Aga lordihärra peateoseks peetav lõi pähe nagu tellis. Ei valda lihtsalt seda majandusžargoonigi, jookse kogu aeg sõnaraamatu vahet. No ja kui mängu tulevad valemid ja graafikud, siis tuleb tõdeda, koolist on kõvasti aega möödas ja põhiharidus sama hästi kui meelest. Jõllita nagu koopajooniseid.
See on puhta minu viga mõistagi, mis kindlasti teose väärtust ei vähenda. Eks inimesed, kui nemad majandusest räägivad, vist tihti ei tea, millest jutt. Mina küll ei tea, mida mõeldakse majanduskasvu all. Nii et võibolla peaks uuesti lugema, aeglasemalt ja nagu õpikut, et üldse miskit aru saada.
Ma vist olen nüüd endale piisavalt tuhka pähe raputanud.
Aga ma tõsiselt vähemalt nii palju aru sain vist, et Keynesile omistatud maine mehest, kes pidas valitsuste muretut raharaiskamist heaks mõtteks, pole justkui päris õige. Jah, vana oli tarbimisusku, jah, uskus, kriisidest saab välja, kui valitsus korraldab avalikke töid. Samas kurjustas hindade reguleerimise vastu. Muidu, tundub, oli ka vist üks üsna pull kuju ja tark pea.
Ei, ma ikka ei oska. Mannetu on see mu jutt.
Nii et ma räägin lordihärrast paar anekdooti. Mis olla kõik ka tõsi. Et tõepoolest soovitas depressiooni aegu matta üle Britannia pudeleid sularahaga ja palgata (!) töötud neid otsima, kohe tarbimine lendaks lakke. Kutsus raadioesinemises koduperenaisi üles olema patriootlikud ja Briti majandust toetama – soputage oma sukasääri ja madratseid, lööge kõik leitud raha kähku läbi, tuleb kaudselt teie mehe tasku tagasi.
Ja üks kõige huvitavam, mis viitab, et lord ei olnud Briti tootmiskomandöridest ja muidu juhtidest vist eriti kõrgel arvamisel. Arvas nimelt nii 1944-45 või sinna keerdu, et USA lennuvägi – sakslaste peale ei saa enam loota - võiks vähe teelt eksida ja teatud tehased puruks pommitada, kui seal on kohal ainult administratsioon.
Urr seda briti huumorit muidugi teab.
Toimetaja: Valner Valme