Suri keeleteadlane Mai Bereczki ({{commentsTotal}})

Mai Bereczki.
Mai Bereczki. Autor/allikas: erakogu

Mai Bereczki (27.02.1929–31.07.2018) suri täna kell 11.30 kohaliku aja järgi Budapesti lähedal asuvas hooldekodus. Bereczki (Maimu, aastani 1957 Kiisk; sündinud 27. veebruaril 1929 Koongal Pärnumaal) on keeleteadlane, vene ja eesti keele õpetaja, Gábor Bereczki abikaasa, Urmas ja Andres Bereczki ema.

Ta ema vend Mihkel Lüll (1883–1941) oli kirjamees, metsamees, põllumees, sõjamees ja poliitik. Vabadussõja järel demobiliseeritud sõdurite liidu esimees. Tema isapoolne esivanem Hans Kiisk oli teadaolevalt Koonga valla esimene eestlasest vallakirjutaja.

Ta õppis TRÜ ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas 1953. aastal vene keele ja kirjanduse erialal. Ta kuulus sellesse tuntud põlvkonda, kes suure sõja järel meie kultuuri oma tegemistega tegelikult sügava jälje jätsid ja oli seega ka Lennart Meri õpingukaaslane.

1953–1957 oli ta TRÜ õppejõud (vene keel erialakeelena, eesti keel muukeelsetele õppejõududele), võttis osa Paul Ariste üldkeeleteaduse ja skandinavistika erikursustest (1954–1956), jätkas rootsi keele kursusega Leningradi ülikoolis (1958–1959), tegi kaastööd ajalehtedele Edasi ning Sirp ja Vasar.

15. detsembrist 1959 elas ta koos perekonnaga Budapestis, suviti viibis perekond Pärnumaal asuvas kodukülas. 1960. aastast Budapesti Majandusülikooli assistent, 1976–1990 dotsent (vene keel erialakeelena välissuhete ja väliskaubanduse osakonnas, üliõpilaste kultuuri- ja kirjandusprogrammide juhendamine, töö Budapesti Riikliku Võõrkeeltekeskuse eksamikomisjoni liikmena vene ja eesti keele eksamite hindamisel).

Mai Bereczki koos abikaasa prof. Gabor Bereczkiga. Autor: erakogu

1966. aastast on ta õpetanud Budapesti ELTE ülikooli soome-ugri keelte õppetooli juhataja professor György Lakó kutsel eesti keelt soome-ugri eriala üliõpilastele. Alates 1990. aastate teisest poolest on soovijatel võimalik eesti keelt õppida eesti keele ja kultuuri eriharus. Mai Bereczki oli üks eriharu baasprogrammi koostajaid, sellel perioodil õpetas fakultatiivset fraseoloogiakursust. Eesti keele ja kirjandusega tegelevad Ungaris paljud Mai Bereczki endised ja praegused õpilased, kellest mitmed on endale juba nime teinud (tõlkijad, keele- ja kirjandusteadlased, keelepoliitikud jne.).

Koos Győző Fehérvári ja Gábor Bereczkiga võttis Mai Bereczki 26. novembril 1990 osa Budapestis toimunud Ungari-Eesti Seltsi asutamiskoosolekust. Juhatuse liikmena on ta Seltsi kokkutulekute organiseerimisest ja kultuuriprogrammide koostamisest aktiivselt osa võtnud praeguseni (aastas on Seltsil kuus kokkutulekut, nende teemad on seotud Eesti ajaloo, poliitika, majanduse, kirjanduse, kunsti, aktuaalsete päevasündmustega jne, 19 aasta jooksul teeb see kokku 114 programmi). 25 aastat oli Mai Bereczki tihedas koostöös luuletaja ja tõlkija Géza Képesiga, mille tulemusena võib eesti luule paremikku lugeda nüüd ka ungari keeles.

Mai Bereczki oli 1957–2012 abielus Gábor Bereczkiga (1928–2012). Nende pojad on Andres Bereczki (sündinud 1962), kes on Eesti Vabariigi aupeakonsul Ungaris ja õpetab eesti keelt Budapesti Ülikoolis ning Urmas Bereczki (sündinud 1957), kes on keraamik, ajaloolane ja kultuuridiplomaat. Vanem poeg Urmas Bereczki on olnud diplomaat Ungari saatkonnas Helsingis (1992–1996) ja Ungari Instituudi direktor Tallinnas (1999–2005 ja alates 2011). Mai ja Gábor Bereczki perel on erilised teened Eesti-Ungari kultuurisidemete arendamisel. Bereczkite pere on haruldane seetõttugi, et sellest perest on juba kolme liiget autasustatud Eesti Vabariigi poolt Maarjamaa Risti teenetemärgiga: Gábor Bereczki (Maarjamaa Risti III klassi teenetemärk); Mai Kiisk-Bereczki (Maarjamaa Risti III klassi teenetemärk); Andres Bereczki (Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärk).

Publikatsioonid

• "Eesti luuletajad. 20 saj. eesti lüürika" koos Gábor Bereczki ja Győző Fehérváriga (Budapest 1975).
• Kakskeelne, kaheosaline luuleantoloogia "Kellade hellus". Valinud, koostanud, ees- ja järelsõna kirjutanud, eluloolised andmed kokku seadnud Mai Kiisk–Bereczki. 2000. a. Szombathely. 2001. a. tõlkepreemia Eestis.
• Kakskeelne, kaheosaline lühiproosa valimik "Kookonist kooruv liblikas. Lühiproosat sajandilõpu Eestist". Valinud, koostanud, eessõna kirjutanud, eluloolised andmed kokku seadnud Mai Kiisk-Bereczki. Szombathely 2002
• Artiklitekogumik "Eesti enne pööret". Eesti autorite artiklid valinud ja kogumikule eessõna kirjutanud Urmas Bereczki ja Mai Kiisk–Bereczki. Savaria 1992. Seeria Folia Estonica 1
• Artiklitekogumik "Eesti pärast pööret". Valinud ja koostanud Mai Kiisk-Bereczki. Savaria 1994. Seeria Folia Estonica 2

Tunnustused

• 1989 Avatud Eesti Fondi aastapreemia
• 2005 Maarjamaa Risti III klassi teenetemärk
• 2009 Ungari Vabariigi Kuldne Teeneterist Ungari-Eesti sidemete arendamise, Ungari kultuuri tutvustamise eest Eestis ja Eesti kultuuri edendamise eest Ungaris

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: