Arvustus. Õudusfilm lastele
Uus film kinos
"Värav teispoolsusesse"
Lavastaja: Rodrigo Cortés
Osades Annasophia Robb, Uma Thurman, Taylor Russell, Rosie Day, David Elliot
6/10
Kinodesse on jõudnud pigem lastele ja noortele suunatud õudusfilm "Värav teispoolsusesse". Täiskasvanud õudusfilmihuvilisi võib selles loos peibutada küll näitlejatar Uma Thurman, kuid ärge laske end ära petta – temal on seal üsna tagasihoidlik ja mitte sugugi seksikas roll ning filmi sihtgrupp on eelkõige noor inimene, vanuses umbes 13–17, pigem tüdruk kui poiss.
Filmi muudab huvitavaks näitlejate ansambel, milles kõik peaosalised ja tähtsamad kõrvalosalised on naised. Sellist asja juhtub filmides üsna harva. Ja kuigi tegemist on filmiga, mis tõesti ehk peamiselt noortele neidudele peale läheb, siis romantilise armastuse liin puudub siin peaaegu täielikult. On küll kerge meeldimine naispeaosalise Kiti (AnnaSophia Robb) ja meeskõrvalosalise Julesi (Noah Silver) vahel, kuid lugu ei keskendu kaugeltki sellele südametõmbele. Võpatamise kohti on, natuke hirmus on ka, kogu aeg on üsna pime. Muidugi mõista kõlbab film vaatamiseks ka poistele, kuid antud juhul on miinus see, et neil ei ole filmis samast soost peategelast, kellega samastuda. Aga pruudiga kohtingufilmiks kõlbab hästi.
Peategelane Kit on probleemne tütarlaps, kelle isa on surnud ja kellel tundub olevat sidemeid vaimude maailmaga, kuid keda keegi selles osas ei usu. Talle on määratud tabletid ja leinast tulenev äng ning veidrad kogemused väljenduvad käitumisprobleemides. Ühel päeval ilmub välja kummalise eliitkooli Blackwoodi esindaja ning Kiti ema otsustab tütre sinna saata. Muidugi mõista on vanaaegses lossis asuv "kool" vaid kattevari süngele eksperimendile, mida mitmesaja-aastase villa hämarates saalides juba aastakümneid on tehtud. Vaikselt hargneb lahti õudus, mille puhul on tunda, et see pole just paik, kust keegi eluga pääseks.
Sõnum, mida film edasi anda soovib, saab ka valjult välja öeldud. Peategelane Kit teatab otsusekindlalt, et temal on oma elu elada ja praegu on tema aeg. Need, kes õuduste lossis talle naha vahele pugeda üritavad, on oma aja ära elanud ja tema kellegi teise mängukann olema ei pea. Ta ütleb seda küll lühemalt ja löövamalt, kuid ma ei soovi filmi sisu siiski liigselt ümber jutustada ja sõnum jääb samaks ning võiks noortele mõtteainet anda küll. Ära lase endale pähe astuda, olgu siis elaval või surnul. Sul on õigus elada oma elu, painetest vabana. Kuidagi tuleb leida ummikust väljapääs, alla anda ei tohi.
Peaosalist mängivat AnnaSophia Robbi peeti kümmekond aastat tagasi, tema näitlejakarjääri alguses, paljulubavaks tulevikustaariks. Tal on olnud üsna korralik karjäär, kuid suurt läbimurret veel tulnud ei ole, paraku ei lisa ka see film erilist tähesära. Näitlejad on küll korralikud, viie tüdruku seast tõuseb esile veel Veronica osatäitja Victoria Moroles, kelle jaoks roll selles filmis ongi esimene ülesastumine täispikas mängufilmis, nii et talle võib sellest filmist küll saada hüppelaud tulevikuks.
Üldiselt on tegemist korralikult vormistatud klassikalise õudusfilmiga. On vanaaegne loss, palju hämarust ja pimedust, küünlaid, jagub viktoriaanlikke kostüüme, on kummaliselt jõuline kuri vanamutt, kriisked, koputused ning lõpuosas kulmineeruv plahvatuslik õudne lõpp. Tüüpiline õuduste maja retk, täiskompott. Ja kui sa oled noor inimene, kes veel ei ole jõudnud vaadata kümneid hirmsamaid filme, siis alustuseks horrori vaatamisel päris hea. Filmi režissöör on Rodrigo Cortés, kelle loomingust tasub esile tõsta omanäolist jubelugu "Elusalt maetud" (2010), mida soovitan tagantjärele vaadata, kel nägemata. Kui teid huvitab kirjandus, siis ei saa muidugi mainimata jätta, et film on 1974. aastal ilmunud samanimelise romaani ekraniseering, loo autor on Lois Duncan. Muuhulgas on just tema sulest pärit ka kinolinale filmi kujul jõudnud romaanid "Ma tean, mida tegid eelmisel suvel" ja "Koerte hotell". Eesti keelde tema teoseid paraku tõlgitud ei ole, kuid õudusjuttude huvilisel noorel tasub ingliskeelsed teosed välja otsida, sest Duncan kirjutaski peamiselt noortele suunatud õuduslugusid ja see on väärtus omaette, sest kindlasti on just tänu tema teostele sündinud uusi horrorimeistreid ja aeg-ajalt kulub väike õudusfilm ikka marjaks ära. Saatke oma üle 12-aastased lapsed kinno, see mõjub neile nagu väike käik lõbustusparki. Aga mõtlema paneb kindlasti rohkem.
Toimetaja: Merit Maarits