Arvustus. 100 ebausaldusväärset muljetust vabal teemal ({{commentsTotal}})

Ain Heinaru
Ain Heinaru Autor/allikas: PM/Scanpix

Uus raamat

Ain Heinaru

"Üks meeter elu. 100 müüti geneetikast: midagi sinust ja sulle"

TÜ kirjastus

368 lk

 

Kahjuks on lugupeetud geneetikaprofessori kirjutised muul teemal kui geneetika täiesti ebapädevad ja tihti lausa valedeni eksitavad.

Kui kuulsin raadiost, et 2012. aastal ilmunud mahuka geneetikaõpiku autor ja kõrgelt tunnustatud geneetikaprofessor Ain Heinaru on välja andnud raamatu "Üks meeter elu. 100 müüti geneetikast", teadsin kohe, et tahan seda kindlasti lugeda. Bioloogia ja geneetika on koos oma rakendusharudega kõige eksistentsiaalsem (et mitte öelda teoloogilisem) teadusvaldkond, millel on kõige suurem potentsiaal muuta meie enesepilti, arusaama sellest, kes oleme ja milleks oleme võimelised, milliseks saab kujundada ühiskonda jne.

Seda traumeerivam oli avastus, et lugupeetud professor kaotab igasuguse pädevuse niipea, kui oma kitsast professioonist eemaldub. Näiteks arusaamad kultuurist on väärväideteni lihtsakoelised ja ehmatavalt stereotüüpsed. Kohe sissejuhatusest võib näiteks lugeda:

"Olgu jumala ja üleloomulike jõududega nagu igaüks seda endale suvatseb teadvustada, kuid isegi erinevate religioonide puhul on usu järgijate arusaamad vahel totaalselt erinevad ja, üllatav-üllatav, piisavad selleks, et põhjendada teisitimõtlejate füüsilise hävitamise nõuet. Muhamedlased ei saa aktsepteerida katoliku usu järgijaid paljuski just arvamuse tõttu, et jumal lõi Eeva Aadama küljeluust ja et neitsi Maarja sünnitas neitsina Jeesuslapse. Nende arvates on see lauslollus ja selle usu järgijad on mitteaktsepteeritavad, sest inimene tekib ikka inimesest ja seda nähtavat fakti ei saa tänapäeval eitada mitte keegi.

Teisalt peavad katoliiklased islamifundamentaliste naisteahistajateks, debiilikuteks ja terroristideks, kes usuliste tõekspidamiste alusel lõikavad teisitimõtlejatel päid ja muid kehaosi maha või loobivad naisi kividega surnuks. Eesti uuspaganlik usk koos maausuga näitab oma toimetamistes austust looduse vastu hiiemetsades, kuid jumal Taara oli või on ise sama palju elus kui lasteraamatu puunukk Buratino." (lk 9-10) No sellisel tasemel "religioonisotsioloogiat" oleks häiriv ja muserdav isegi üldhariduskooli klassikirjandis kohata.

MIda arvame meie

Ja asja ei tee sugugi paremaks see, et autor räägib muudkui meietades: meie, geneetikud arvame nii ja meie, geneetikud arvame naa. "Ka geneetikud on usklikud ja dogmaatilised tegelased, kes usuvad geenidesse ja nende paratamatusse toimimisse, nad on dogmaatikud, kes arvavad, et nad on jõudnud elu olemuse mõistmisele, lähtudes loodusteadusest ja materiaalsetest tõestustest," kuulutab autor enesekindlalt (lk 16). Jah, eks ole ka selliseid. Aga kindlasti mitte kõik.

Kuna autori kompetents piirdub nii kitsalt geenitasandiga, siis suhtub ta põlglikult isegi looduskaitsesse ("Rahvaaktsioonid mingi puu kaitseks, loomakaitsjad karusnahkade vastu, raietegevuse lõpetamine metsades, maavarade kaevandamise lõpetamine jne" (lk 16)), samal põhjusel pole tal midagi GMOde vastu – need ohud ei avaldu ju geneetilisel tasandil, vaid ökoloogilisel.

Veel üks tõsine puudus. Raamatus loobitakse üliimalt helde käega fakte, aga allikaid ei anta (tihti ka aastat, millal mingi konkreetse sotsioloogilise fenomeni väärtuseks selline suurus saadi).

Edasi. Näiteks, kui loen, et "etanool [on] inimese tsentraalse ainevahetuse loomulik aine, mida tekib kogu aeg ja mille lagundamisel saadakse kõige kiiremini energiat. Etanooli toodetakse organismis igaks juhuks isegi väikeses ülekülluses, mistõttu alkoholi mittetarbinud inimesel on veres detekteeritavalt 0,2 promilli alkoholi" (lk 80-81), siis neile üllatavatele väidetele tahaks kindlasti juurde viidet. Ja mitte ainult seetõttu, et järgmises lõigus leian üheselt eksitavad laused: "Ilma terviseprobleeme põhjustamata võivad arstide arvates tarbida naised 2 ja mehed 4 alkoholiühikut päevas. Erinevus naiste ja meeste vahel tuleb põhiliselt kehakaalust" (lk 81).

Ei, ei tule põhiliselt kehakaalust. Ainevahetuse erinevusest tuleneb. Ka sama kehakaalu juures mõjub alakohol naistele pea kaks korda hullemini. Õnneks turgatab see alkoholi soolise mõju aabitsatarkus tal järgmises loos siiski meelde, mitte küll kõige täpsemas ja paremas sõnastuses ("Siin esineb sooline ebavõrdsus, sest naistel alkoholilagundav ensüüm alkoholi dehüdrogenaas on nõrgatoimeline või puudub üldse" lk 85), aga usaldus on juba ammu murenenud.

Mida arvata tõeseerumist

Ja mida arvata veel siis, kui kohtad järgmisi lõike:

"Kaua on uuritud ja püütud leiutada tõeseerumit. Nüüd on sellised ained oma esmavariantides ka leitud: ühe psühhotroopse toimega maavitsaliste perekonna ühest liigist on saadud narkootiline aine, mis blokeerib ajus signaalahela närvisignaalide edastamist." (lk 202) Mida?! Et blokeerib ajus signaalahela närvisignaalide edastamist? Selge. Siis küll. Ma arvasin, et see aine tekitab hoopis keemilise reaktsiooni.

Seda tutvustust oli ääretult ebamugav kirjutada, sest võib arvata, et see raamat läks auväärses eas professorile omajagu korda. Ometi pidasin vajalikuks hoiatada võimalikke (noori ja vähemharitud) lugejaid. See raamat ei sobi teadmiste ammutamiseks. See on täiesti ebausaldusväärne. Sellele ei saa viidata kui autoriteetsele allikale. Kui bioloogia huvitab – ja ma loodan, et väga huvitab! –, siis tuleks alustada mingist muust teosest. Loodetavasti mitmest teosest.

Näiteks "Rohelise Raamatu" sarjas on palju eripalgelisi ja väga häid raamatuid, on geenikesksemaid autoreid (näiteks Richard Dawkins ja Daniel Dennett) ja on holistlikumalt ja epigeeneetilisemalt mõtlevaid autoreid (näiteks Denis Noble ja Stephen Jay Gould) ning on ka ökoloogilist perspektiivi pakkuvaid autoreid (näiteks David Quammen ja Clive Ponting). Loe hoopis neid ja loe neid kõiki! 

Toimetaja: Valner Valme



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: