Arvustus. Rehepapi riist ({{commentsTotal}})

Reheahi
Reheahi Autor/allikas: ERR

Uus raamat

"Reheahi. Käsiraamat"

Koostanud Rasmus Kask

Tammerraamat

144 lk.

Kauge kooliaeg. Peet Vallaku novell.

Kes seda enam mäletab.

Terve jutt sest, kuis Reet ostab sulge. Seda, millega kirjutatakse.

Kes seda enam mäletab.

Päris vanamoelist sulge, mida tuleb potti kasta. Tarvik tahab proovimist, et kirjutaks midagi. Midagigi, ükskõik mida, arvab poemees. No aga kuidas sa ükskõik mida kirjutad. Lõpuks süttib Reeda peas õlilambike ja kirjutab: suur reheahi.

Kes seda enam mäletab.

Misasi see reheahi õieti on, vaat, võtab jalalt jalale tammuma küll. Miski riist, millega vilja kuivatati, aga nii, et see ära ei surnud ja külvata kõlbas. Lennart Meri väitis ju, et meie Maa oli kunagi kogu selle rumala näljase Euroopa mustade päevade ait, kust ka kõige hullema ikalduse aegu ikka vilja sai osta. Või röövida.

On veel Kreutzwaldi ja Kiviräha rehepapp. Aga reheahi, mis see on. Seltskondlikud häälitsused ning juhiks jutu kuskile turvalisemale teemale.

Siit õhukesest raamatust saab teada küll, aegade algusest peale. Nagu igasugust muudki – kui paljud teadsid, et siin maal võib eristada ajaloolist saunavaba vööndi, kus pesemine käis rehetoas. No vaat, lääne-, järva-, pärnu-, viru- ja harjumaalased, see läheb teie juurest läbi.

Raamat kirjutab küll, et algselt meenutas reheahi lihtsat kivikuhilat, aga mida edasi, seda keerulisem riist see tundub. Jooniste vaatamist vahele jätta ei tasu, muidu kaob järg käest.

Ikka kaob. Oota, ahi on, aga ilma korstnata. Et see siis ilmus nii hiljuti. Et see ehitati ahju ette, mitte külge. Mis natuke seletab, miks Linné, see Carl, arvas, kes korstnat ei ehita, peaks ihunuhtlust saama. Tema jutt käis küll Norrbotteni kohta.

Olid mingid avad leiutatud, millega reheahju sooja teistesse ruumidesse juhtida, ei midagi uut siin ilmas, tuleb välja, et juba vanarahvas jagas keskkütet ja puhureid. Mis oli arvatavasti midagi väga valesti öeldut. Vähemalt asjatundmatut.

Imetlema hakkad seda leiutist. Milleks kõigeks küll kõlbas. Selline küttekombain või sinnapoole. Et kuivatas vilja, siis tegi toast sauna, kui vaja oli, süüa andis kah sees ja ees teha. Mida sa veel tahta võisid.

Kõik see teadmine mahtus vaid esimesse artiklisse. Teine ehmatas juba pealkirjaga "Reheahju ehitus, soojusfüüsika ja otstarve". Nagu kardetud – tulevadki valemid mängu. Appi, miks mul füüsika kolm oli? Ikkagi annab ennast läbi purra ja huvitavamaks läheb. Tikku tõmmata oskab, aga mis seal ahjus edasi saab. Mis see põlemine on, milline puu rohkem annab. Mis asjad kõik küdemist soodustavad või rikuvad. Lahe, kui pole kunagi mõelnud.

Edasi on teema reheahju taastamine ja ülalpidu. Ütleme kohe, et kui mõni reheahi mulle kunagi peaks vastu tulema, siis kutsun oskajad-teadjad. Vussnäppu ei tohi sinna lähedalegi lasta, mingu õue, kaetab veel töö ära. Kade lugeda – on ju olemas päris mehed, kes sellest jutust aru saavad, teha mõistavad. Kes mõistavad lugeda ja piltidest aru saada. Filoloogile on see lihtsalt huvitav lugemine. Näe, mida kõike siin maal on tehtud ja tehakse.

Uhkus tuleb peale. Me oleme ikka tark ja oskaja rahvas, kui kunagi sellise riistapuu leiutasime ja siiani pidada oskame. Noh, mõned meist.

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: