Reet Varblane: "Sealpool" püsib vaid väärt värk ({{commentsTotal}})

Yoko Ono teos näitusel “Sealpool dada ja Stijli”  Piia Ruber
Yoko Ono teos näitusel “Sealpool dada ja Stijli” Piia Ruber Autor/allikas: Piia Ruber

Leeuwardeni Euroopa kultuuripealinna programmis on mitu modernistliku kultuuri silmapaistvale liikumisele või tegijale pühendatud ettevõtmist. Või kui päris täpne olla, siis nii Friisimaa muuseumi "Fantoomjäse: kunst sealpool Escherit" kui ka Drachteni muuseumi "Sealpool dada ja Stijli, II osa" ei ole pelgalt kummardus dadaismile või Maurits Cornelis Escherile, vaid nende tekitatud vaimsuse edasiarendus, praegusesse aega toomine.

"Fantoomjäset" võib vaadata ühe Leeuwardenist pärit suurkuju esindusliku väljapaneku "Escheri teekond" satelliidina, kus rahvusvaheline kunstnike seltskond, lähtudes Escheri mõttest, et ta ei saa sinna mitte parata, kui lihtsalt peab jäikadesse seisukohtadesse hoolimatult suhtuma, ei tegele mitte ainult ruumiillusioonide ja -simulatsioonidega, vaid ka tunnetega, mida mälu visalt kaasas kannab. Escheri näitus on tõeline publikumagnet. See pole ka ime, sest kuigi ta omal ajal XX sajandi I poole kunstivooludele ja -rühmitustele üles ehitatud kunstilukku ei tahtnud hästi mahtuda, on rahvas tema matemaatilistele konstruktsioonidele ja ruumi­illusioonidele üles ehitatud kunsti ikka armastanud.

Drachteni muuseum

Piia Ruber

Kui Escherit seob Leeuwardeniga vaid varajane lapsepõlv ning ei Friisimaal ega ka selle pealinnal ei olnud tema loomingu kujunemisele erilist mõju, siis väikelinn Drachten oli 1920ndate algul avangardistliku kunsti keskus. Hollandi konstruktivistliku rühmituse Stijl asutaja Theo van Doesburgi korraldatud dadaistliku kunsti üks märgilisi rändnäitusi lõppes 1923. aasta kevadel Kurt Schwittersi performance'iga just seal. See polnud pelk juhus, sest Drachteni kunstnikud Thijs ja Evert Rinsema olid Doesburgi ja tema kaudu ka Schwittersi vanad sõbrad.

Drachteni muuseum loodi 1936. aastal Bleekershûsi nime all asutaja Bleekeri järgi, kes oli suur vana kunsti austaja, pärast II maailmasõda lisandusid muuseumikogusse hollandi impressionistide (Ids Wiersma) ja ekspressionistide (Sierd Geerstma) teosed, 1948. aastal ka Thijs Rinsema kogu. Sellega oli algus tehtud, et tegemist ei ole mitte ainult kunsti-, vaid avangardistliku kunsti muuseumiga.

Ei "Sealpool dada ja Stijli" teine ega ka esimene osa, mis oli muuseumis väljas selle aasta algul, ei ole vaid väikelinna muuseumi ennastsalgav pingutus rahvusvaheliste tähtede näitamiseks, kuigi praegu väljas olevas II osas neid jagub: vaadata on Joseph Beuysi, Marcel Duchampi, Man Ray, Richard Hamiltoni, Bruce Naumani, Yoko Ono, Eduardo Paolozzi ja paljude teiste tõesti tuntud kunstnike teosed. "Sealpool dada ja Stijli" on loogiline jätk muuseumi paari viimase aasta näituseprogrammile: 2016. aastal oli oma kogu põhjal suur Hollandi dada näitus, kus Rinsemade, van Doesburgide jt hollandlaste tööde kõrval lisas rahvusvahelise konteksti Hans Arpi, Duchampi, Schwittersi, Ray ja Francis Picabia looming, 2017. aasta tõi mitu näitust Stijli sidemetest teiste kunstivooludega. Praegusest väljapanekust on vaid 7% Drachteni muuseumi oma kogust, ülejäänud on Hollandi ja Belgia erakogudest. Ehk siis tööd, mis ei jõua avalikkuse ette just ülearu tihti.

Eriline ja meeldiv dadaistlik keks

Piia Ruber

Muuseumi direktor, dadakunsti uurija ja näituste kuraator Paulo Martina on veendunud, et dadaism on iseäranis praegu taas väga päevakajaline nii mõtteviisi kui ka vaimu, esituslaadi, meediumide kasutusvabaduse, piiride ületamise ning huumori toomise tõttu ülevasse, vahest liigagi pühalikku kunsti. "Sealpool dada ja Stijli" teise osa moto "Just see, mis teeb praeguse dada nii eriliseks ja meeldivaks" on Richard Hamiltoni 1956. aasta kuulsa kollaaži pealkirja parafraas ning viib mõtted pigem originaalist õppimise kui pideva uudsuse ootamise peale.

24. IX peab Paulo Martina näitusel loengu Hollandist, dadast ja selle rahvus­vahelisest levikust. Küllap räägib ta seal ka lähemalt oma põhimõttest, et vabaduseta ei sünni loomingut ja tähele­panekust, et dada liikumine ja Stijli rühmitus tekkisid riikides, mis olid I maailmasõja ajal neutraalsed.

Artikkel ilmus 7. septembri Sirbis.

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Sirp



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: