Tuna: ÜRO põlevkivisümpoosion Tallinnas 1968 ({{commentsTotal}})

Põlevkivi kaevandamine.
Põlevkivi kaevandamine. Autor/allikas: Ants Liigus/Pärnu Postimees/Scanpix

28.08.–4.09.1968, vaid nädal peale nõukogude sõjavägede sisseviimist Tšehhoslovakkia SFV-sse (21.08), toimus Tallinnas ÜRO esimene põlevkiviressursside kasutamise arendamise teemaline sümpoosion. (Tuna numbri 3/2018 artikli kokkuvõte.)

Ühtlasi oli see esimene pärast 1939. aastat Tallinnas toimunud rahvusvahelise konverents, kus oli osalejaid ka lääneriikidest. Sümpoosioni eesmärgiks oli ärgitada põlevkivivarude kasutuselevõttu arengumaades. Henning von Wistinghauseni aruandes on kirjeldatud NSV Liidu sümpoosionil ilmnenud püüdlusi suurendada põlevkivivaldkonna kaudu oma mõjuvõimu arengumaades ning iseloomustatud poliitilist õhustikku ja üldisi olusid 1960. aastate lõpu Eestis. Aruande teaduslik-tehniline osa toetub teise Saksa delegaadi, Braunschweigi Tehnikakõrgkooli Keemiatehnoloogia Instituudi direktori  Hans Kroepelini kokkuvõtetele sümpoosionist.

Tallinnas oli esindatud 29 riiki kokku 266 osalejaga. Neist 221 olid NSV Liidust, kellest omakorda moodustasid enamiku Eesti teadlased, insenerid ja tööstusjuhid. USAd esindas 11 teadlast, ülejäänud riikidest (Brasilia, Boliivia, Bulgaaria, Birma, Costa Rica, Kuuba, Equador, Prantsusmaa, Jordaania, Madagaskar, Mali, Maroko, Uus-Meremaa, Pakistan, Panama, Rumeenia, Somaalia, Hispaania, Rootsi, Süüria, Tai, Türgi, Ühinenud Araabia Vabariik, Inglismaa, Jugoslaavia ja Saksamaa Liitvabariik) oli igaühel 1–3 esindajat. Tšehhoslovakkia sündmuste tõttu pingestunud poliitilises olukorras loobusid mitme lääneriigi delegaadid osalemisest. USA valitsuse soovitust üritust boikoteerida järgis mõni üksik ameerika teadlane. Saksa välisministeeriumi esindaja osavõttu pidas Saksa valitsus vajalikuks Saksa DV esindajate mõju ohjeldamiseks, kuid idasaksa delegaate sümpoosionile ei tulnudki.

Tööistungid toimusid Tallinna Polütehnilises Instituudis (praegu Tallinna Tehnikaülikool), ühtekokku peeti 89 ettekannet. Lõppistungil võeti vastu otsused, millega arengumaadele suunatud ÜRO tehnilise abi programmi raames tuli tulevikus arvesse võtta. Väljasõitudel Ida-Virumaale näidati külalistele põlevkivikaevandust, Narva elektrijaama ja Kohtla-Järve põlevkivitöötlemise kombinaati. Hans Kroepelini hinnangul oli Eesti põlevkivitööstus ja -teadus nii kõrgel tasemel kui seda nõukogude tehnilised ja majanduslikud olud võimaldasid. Wistinghauseni mulje kohaselt näis ettevõtete juhtkondadele ettevõtete tutvustamine välismaalastele raskusi valmistavat, kuna nt. eriti ameeriklasi huvitanud tehniliste aspektide kohta tohtis esitada vaid ebamääraseid andmeid.

Sümpoosioni kajastati igapäevaselt Eesti Televisioonis, mh. näidati seal välismaiste delegaatide intervjuusid. Eesti poolt oli väliskülalistele ette valmistatud ka kultuurilis-seltskondlik programm: eesti muusikute kontsert, linnukasvatusfarmi ja kalurikolhoosi külastus, saunaõhtu, laevasõit Tallinna lahel, piknik linnalähedases rannas koos eesti rahvatantsurühma ja laulukooride esinemisega, ooperikülastus jms. Programm leiti kaugelt ületavat võrreldavate konverentside taseme; eestlaste ja välismaalaste vestlused ulatusid sageli kaugemale tavalise "small talk'i" raamidest.

Lääneriikide delegaadid (samuti Moskva ja Leningradi omad) kogesid, et Eesti elukorraldus ja -kvaliteet erinesid tunduvalt ülejäänud NSV Liidu omast. Muuhulgas täheldati, et nõukogude Eesti teadlased ja tööstusjuhid elasid materiaalselt suhteliselt mugavalt, kuid paljud neist ei olnud leppinud riikliku iseseisvuse ja vaimse vabaduse puudumisega. Tšehhoslovakkia sündmustest ajel oli eestlaste ja lääneriikide osalejate vahel selgelt tunda erilist inimlikku solidaarsust, olgugi et neist otsesõnu neist ei kõneldud. Väliskülalistes Eestis tekkinud vastuoluliste emotsioonide näitena on aruandes refereeritud ühe Lõuna-Ameerika riigi esindaja äratundmist: ta olevat küll alati armastanud vabadust, ent ei olevat kunagi varem kogenud, mida tähendab sellest ilma jääda; nüüd teadvat ta, et ta võitleb selle säilimise eest.

Aruandele on lisatud sümpoosionil osalenud tollase noore eesti mäeteadlase, praeguse Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessori Enno Reinsalu kommentaar ning Henning von Wistinghauseni tagasivaade sümpoosionile. Reinsalu kinnitab paljuski aruandes esitatud tähelepanekuid ja lisab neile erialaspetsialisti vaatevinklist lähtuvaid selgitusi. Wistinghauseni tagasivaade lisab tema poole sajandi eest koostatud ametlikule ülevaatele inimlikku ja isiklikku mõõdet.

Toimetaja: Valner Valme



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: