Disainer ja kunstnik Anu Rank-Soans töötas pea terve elu tööstuses, kujundades masstoodanguks mõeldud tarbekeraamikat. Soansi käekirja iseloomustab ühele esemele rohkete funktsioonide andmine ja mängulisus. Lihtsatele selgetele vormidele sekundeerivad puhtad ja sügavad värvid.

"Pärast instituudi lõpetamist läksin Jõgevale ja tõesti, tegelesin täieliku tehasetootminega ja tegin [tööd] inimeste jaoks, et suvilates oleks keraamika, mitte Riia portselan," ütles Rank-Soans "Aktuaalsele kaamerale".

Paralleelselt funktsionaalsete tarbevormide kujundamisega on ta loonud ka keraamilisi skulptuure, poppi, prügikunsti, monumentaalkunsti ja installatsioone.
Oma niinimetatud prügitöödes on kunstnik andnud uue tähenduse minemavisatud ja taasleitud esemetele.

"Seal on mul valge tööstusportselan, millega ma ise kunagi töötanud ei ole, aga leidsin mere äärest. Ja siis on väga kõrge kuumuse saanud šamottkivi, mis oli ilmselt tarbeklaasi ahjude lagunenud kivi. Ma olen kokku pannud väga musta ja tumedat keraamikat ning tehnilise portselani valgeid tükke ja nautisin nende kokkupanekul nende erinevusi."

Anu Rank-Soansi lemmikmaterjal on alati olnud savi. "Savi on alguses pehme ja palju- ja kõikelubav. Aga sa pead teadma, et ta on pärast põletust absoluutselt teine. Savi juures ütleb viimase sõna ikkagi ahi."

Näitus tarbekunsti- ja disainimuuseumis on avatud kuni märtsi lõpuni.