Roman Toi õppis Westholmi gümnaasiumis Tuudur Vettiku õpilasena, juhatas oma kooli koori ja orkestrit ning alustas esinemist organistina, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ta jõudis Tartus õppida õigusteadust, oli Eesti Ringhäälingu muusikatoimetaja ning juba alates põgenikelaagrist Saksamaal sai Roman Toist Välis-Eesti laulupidude üks peamisi korraldajaid.

Täiendanud muusikaharidust USA-s, Šveitsis ja Kanadas pühendas pedagoog, organist ja helilooja end kümneteks aastateks kooride juhatamisele Kanadas, eesti kogukonna kooshoidmisele ja Eesti eest laulmisele.

Eestluse edendaja välismaal ja laulupidude hing ei peljanud kultuurikontakte sünnimaaga ja tõi lõpuks oma koori Eesti laulupeole. Kodueestlastele sööbiski ta mällu 1990. aastal ühena aujuhtidest Gustav Ernesaksa kõrval või ka dirigendina RAM-i ees rahvakoosolekul iseseisvuse taastamise äreval päeval.

"Ta on ju ise väga toredalt öelnud, et on ulgueestlased ja väliseestlased. Tema pidas ennast eluaeg ulgueestlaseks - ta hulkus ringi, aga ta teadis, kuhu ta tagasi tahab saada. Ta suutis nendel rasketel aegadel hakata kokku sulatama uuesti neid lõhestunud inimesi," rääkis dirigent Hirvo Surva.

Pühapäevasel pühenduskontserdil kõlas Roman Toi looming rahvusmeeskoori, Estonia poistekoori, Estonia Seltsi ja rahvusringhäälingu segakoori ning Kaarli kiriku kontsertkoori ja solistide ettekandes.

"Minu meelest see, mis isa on teinud, ei ole kurb ja nukker. See on rõõmus. Ja isa on nüüd rõõmus, ta on sõprade juures, oma enda maal," sõnas Roman Toi poeg Ants Toi.

Tema elu ja ühiskondliku tegevuse peamine unistus, näha Eestit jälle vaba ja edukana, täitus. Ja ta elas kodumaa käekäigule kaasa lõpuni.

"Ma tõusen iga päev ja mu käed lähevad kodumaa pärast risti ja kõik head uudised, mis sealt tulevad. Poisid ja tüdrukud, hoidke kokku! Ja tehke, mis te saate," sõnas Roman Toi 2016. aastal oma 100. sünnipäeval.

Toi suri Torontos 7. mail 101 aasta vanusena ja puhkab nüüd koos abikaasa Vaikiga Metsakalmistul.