Riik hakkab rajama muuseumide ühishoidlaid ({{commentsTotal}})

{{1538644140000 | amCalendar}}
Eesti Rahva Muuseum (ERM)
Eesti Rahva Muuseum (ERM) Autor/allikas: Ülo Josing/ERR

Valitsus kiitis tänasel, 4. oktoobri kabinetinõupidamisel heaks Kultuuriministeeriumi ettepaneku muuseumidele ühishoidlate rajamiseks. Praegused museaalide hoiutingimused ei taga pärandi säilimist ega võimalda kogude aktiivset kasutamist.

Muuseuminõunik Mirjam Rääbis sõnas "Aktuaalses kaameras", et kõige esimese sammuna tuleb teha pakett, millega minna riigieelarve läbirääkimistele, mis toimuvad märtsis. "Selleks me peame juba need summad veel detailsemalt lahti võtma, kuidas see aastates jaguneb ja kui sellele järgneb arukas ja õnnelik otsus, siis sealt edasi läheb kaks paralleelset kulgu: üks on see, mis toimub hoidlate endaga, aga samal ajal on ka töö muuseumitega, sest meil on 23 muuseumit, kelle kogud peaksid ühishoidlas oma kodu leidma."

Riigile kuuluvatesse muuseumikogudesse kuulub ühtekokku 4,3 miljonit museaali. Praegu hoitakse suurt osa Eesti hindamatu kultuuriväärtusega museaale mitte hoidlates, vaid selleks kohandatud ruumides või hoonetes. Nõuetele mittevastavad ja ebaühtlased hoiutingimused seavad ohtu kultuuripärandi säilimise ja kasutamise. 

"Pärandit tuleb pidevalt kasutada, uurida ja tutvustada. Meie muuseumide praegused hoiutingimused seda täiel määral ei võimalda. Selleks peabki riik muuseumikogudele looma tänapäeva nõuetele vastavad hoiutingimused ning muuseumitöötajatele vajaliku töökeskkonna. Põlvkondade jooksul loodud hindamatute väärtuste hoidmine on lisaks kõigele muule riigi põhiseaduslik kohustus," rääkis kultuuriminister Indrek Saar. 

Kultuuriministeeriumi ja rahandusministeeriumi koostöös tellitud museaalide säilitamise analüüsi tulemusel leiti, et kõige efektiivsem oleks rajada kaks hoidlat, üks Põhja- ja teine Lõuna-Eestisse, kuna ühishoidla teenindaks üheaegselt paljusid muuseume üle Eesti. Hoidlaid ei planeeritaks pelgalt laohoonetena, vaid seal asuks konserveerimiskeskus, toimuks digiteerimine, viidaks läbi koolitusi ja muid vajalikke tegevusi.

Plaani kohaselt hakataks museaale tulevikus hoiustama materjalipõhiselt. See tähendab, et ühes paigas on koos näiteks puitesemeid, teises maalid, kolmandas hõbeaarded või relvad. Sellise hoiustamise viisi puhul ei ole tähtis, milline muuseum eseme on kogusse arvele võtnud – oluline on kogude terviklikkus ning paremad võimalused kultuuriväärtuste pidevaks kasutamiseks. Aastaid oodatud ühishoidlate maksumuseks võib praegustel hinnangutel kujuneda umbes 41 miljonit eurot. 

"Ühishoidlate rajamine tähendab riigile esialgu suurt väljaminekut, aga hiljem aitab see riigi raha kokku hoida. See tagab lisaks museaalide säilimisele keskse vaate, mida me varem eri muuseumides kogunud oleme ja mis meie edasisi valikuid suunab. Kultuuripärand vajab mõtestamist kogu aeg," lisas minister. 

Ühishoidlate rajamise tempo sõltub riigieelarve strateegia läbirääkimistel saavutatavatest kokkulepetest. Kui riigieelarve seda võimaldab, võiksid ühishoidlad uksed avada kõige varem 2026. aastal. 

Toimetaja: Valner Valme



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: