Keelesäuts. Kas küsimus või väide? ({{commentsTotal}})

Foto: Priit Mürk/ERR

Kõigile on koolis õpetatud, et küsimärk pannakse küsilause lõppu. Niisuguse lause lõppu, milles on küsimus. Niisugust reeglit ei ole, mis lubaks selle panna ka väitlause lõppu.

Millegipärast loeme ajalehe- või portaalipealkirjadest sageli just seda varianti. Malla mõisa põleng oli süütamine? Reeglid on rikkumiseks? Selged väitlaused, aga mõlemal küsimärk lõpus.

Miks seda tehakse? Kas sellepärast, et kindel väide köidab lugejat rohkem kui mingi küsimus, või sellepärast, et tagada seljatagune, kui pealkirja väide ei ole õige või ei kanna lugu välja sisule vastavat köitvat pealkirja?

See jääb nende pealkirjapanijate teada, kuid siiani siiski ei ole väitlause, mille lõpus on küsimärk, keelekorraldajate heakskiitu leidnud. Märk üksi ei tee veel lausest küsilauset. Midagi peab ka küsima.

Toimetaja: Valner Valme



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: