Keelesäuts. Kas küsimus või väide?
Kõigile on koolis õpetatud, et küsimärk pannakse küsilause lõppu. Niisuguse lause lõppu, milles on küsimus. Niisugust reeglit ei ole, mis lubaks selle panna ka väitlause lõppu.
Millegipärast loeme ajalehe- või portaalipealkirjadest sageli just seda varianti. Malla mõisa põleng oli süütamine? Reeglid on rikkumiseks? Selged väitlaused, aga mõlemal küsimärk lõpus.
Miks seda tehakse? Kas sellepärast, et kindel väide köidab lugejat rohkem kui mingi küsimus, või sellepärast, et tagada seljatagune, kui pealkirja väide ei ole õige või ei kanna lugu välja sisule vastavat köitvat pealkirja?
See jääb nende pealkirjapanijate teada, kuid siiani siiski ei ole väitlause, mille lõpus on küsimärk, keelekorraldajate heakskiitu leidnud. Märk üksi ei tee veel lausest küsilauset. Midagi peab ka küsima.
Toimetaja: Valner Valme