Viljandi Kultuuriakadeemia püüab uue õppekavaga leevendada harrastusteatrite lavastajapõuda ({{commentsTotal}})

Roela rahvamaja harrastusteater
Roela rahvamaja harrastusteater Autor/allikas: MARIANNE LOORENTS/Virumaa Teataja/SCANPIX

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiasse on järgmisest sügisest võimalik sisse astuda harrastusteatrijuhi õppekavale. Siiani sai seda õppida teatrikunsti õppeprogrammi ühe osana. Harrastusteatrite liidu sõnul peaks see leevendama aastaid harrastusteatrites valitsevat lavastajate põuda.

Harrastusteatrid kurdavad juba aastaid lavastajapõua üle, kuna Eestis puudub süsteemne harrastusteatrijuhtide koolitus. Kui Tallinna Ülikoolis näitejuhtimise õpe lõppes, jäi harrastusteatri juhi eriala halli alasse ja süsteemset järelkasvu ei tulnud.

Aktiivseid harrastusteatreid Eestis, kes toovad välja vähemalt ühe lavastuse aastas, on Eestis üle kahesaja. Salme teatri peanäitejuht Kristjan Arunurm ütles, et nende teatris jääbki suurem töö tema enda kanda ja võimaluste piires katsutakse lavastajaid leida väljastpoolt ehk kutseliste tegijate ridadest. Seal on aga mitu kitsaskohta.

"Kutseliste lavastajate toomiseks tuleb esiteks leida raha. Samuti tuleb selgitada, kes on harrastajad, kuna neil on kõigil päevatöö. Tavateatri rütmi ühildamine nende elutempoga, kes teevad teatrit üksnes hobikorras, võib vahel olla päris keeruline," nentis Arunurm.

Arunurme sõnul võib harjumatu olla ka see, et harrastusteatris jääb lavastaja kanda tihti nii näitejuhi kui ka kostümeerija roll, kuna selja taga ei ole professionaalset meeskonda. "Alustades grimmist, lõpetades transporditeenuse ja autojuhiks olemisega. Harrastusteatris on põhimõte, et kõik teevad kõike, kuna harrastusteatri lavastajal ei ole ümber suurt süsteemi, mis teda tema töös toetab."

Harrastusteatrite liidu juht Kristiina Oomer märkis, et harrastusteatri lavastajad vajavad väga suurt toetust, kuna enamasti puudub neil otsene teatrialane haridus. "Iseasi, kui palju seda harrastusvaldkonnas olema peab, aga selleks, et tuua publikuni võimalikult häid ja kvaliteetseid lavastusi ning valdkonda arendada, on süsteemne ja spetsiifiline koolitus ikka oluline küll."

Oomer lisas, et üks mõttekoht on see, kuidas võimaldada koolitust neile huvilistele, kel vanust juba üle keskea, kuivõrd ülikool on enamasti mõeldud noorematele huvilistele. "Kui praegu on tegutsevaid harrastusteatrid Eestis umbes kaksada, siis kõigil on ju lavastaja, kes on nõus selle töö eest vastutama. Me räägime praegu aga sellest, et suuremal osal nendest lavastajatest puudub erialane haridus."

Ainus kool, kus praegu harrastusteatri juhiks õppida saab, on Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia. 

Kultuuriakadeemia teatrikunsti programmijuht ja etenduskunstide lektor Jaanika Juhanson ütles, et käsil on lavastajaõppe arendus ning uuendused puudutavad ka harrastusteatri juhi õpet. "Me võtame lavastajaõpet ühtse tervikuna, aga eriala sees saab spetsialiseeruda kas siis ükskõik millise vormi lavastajaks, harrastusteatri juhiks, mida me nimetame juba nüüd kogukonnateatri juhiks, lavastusdramaturgiks või lavastusprodutsendiks."

Juhanson lisas, et uus õppeformaat hakkab toimima järgmisest õppeaastast ning et ülejärgmisel aastal plaanitakse harrastusteatrijuhi õpe veel konkreetsemaks muuta.

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: