Maestro Arvo Pärdile on seekordne oktoober tema muusikuelu tähtsamaid
Tänavune oktoober on helilooja Arvo Pärdile väga oluline – 12. oktoobrist kuni 17. oktoobrini toimusid Arvo Pärdi keskuse uue hoone avanemise üritused Laulasmaal. Vaid paar päeva edasi, ja viimaste aegade suurima sündmusena nii Pärdi kui kogu meie muusikas toimusid Arvo Pärdi autorikontserdid Eesti muusikute esituses 20. ja 21. oktoobril Pariisi filharmoonia esindussaalis ning kuulsas Nantes'i kongressilinnakus.
Autorikontserdid Prantsusmaal ning keskuse avanemine Kellasalus on pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale. Uus keskusehoone on avatud Laulasmaal kõigile soovijatele 17. oktoobri keskpäevast peale. Oleme olnud õnnega koos, et peaaegu kõik Arvo Pärdi kohta käivad materjalid on toodud ja tulevad edaspidi tema sünnimaale Eestisse. Esimesed mahukad saadetised jõudsid siia juba 2009. aastal. Arvo Pärdi perekond oli otsustanud keskuse moodustada 2010. aastal.
Sel aastal alustaski Arvo Pärdi keskus tööd ja aastal 2011 algas keskuse riigipoolne toetus. Nendest aastatest on väga rikkaliku varamu materjalide läbitöötamine, korrastamine ja tutvustamine toimunud juba plaanipäraselt, et paika panna ka digiarhiiv. On kindel, et kui Arvo Pärdi keskus oleks rajatud mõnes teises riigis, nt kultuuri täis Saksamaal, oleks ta põhjuseta jäänud mõnegi teise staatuse varju ning tema kultuurimõju ning rahvuslik tähendus olnuks väiksem, kui sünnib siinmail mereäärse Laulasmaa mändide vahel.
Eelkõige ligipääs paljudele huvilistele kogu maailmast oli siiani probleemne vajalike ruumide puudusel. Uus keskuserajatis Kellasalu teel, endise ajutise keskuse Aliina kahe hoone vahetus läheduses lahendab need puudujäägid, ning uurimuslikule ja tutvustamisele on loomulikuna kaasatud nüüd ka hariduslikud tegevused. Mitte kõigis taolistes uurimis- ja akadeemilistes keskustes pole loomulik võtta täie tähelepanu alla ka tegevused laste ja noortega, nagu tulemas siin meil.
Tallinnast 35 kilomeetri kaugusel Laulasmaal avatud Eesti helilooja Arvo Pärdi Keskuse uue hoone südameks on helilooja arhiiv, Pärdi teoste käsikirjad ning sellega seonduv. Niisugune õhkkond kujundab keskuse loominguliseks kohtumispaigaks kõigile, kes tunnevad huvi Arvo Pärdi muusika ja tema mõttemaailma vastu.
"Keskusel on hea meel jagada külastajatega teadmisi Arvo Pärdi loomingust, mis on talletatud helilooja isikuarhiivi dokumentides, samuti anda selgitusi tema loomingu konteksti kohta. Korraldatakse ringkäike majas ning haridusprogramme, mille käigus tutvutakse Arvo Pärdi muusika, loominguprotsessi ja eluloolise taustaga. Huvitavaid leide meie arhiivi käsikirjadest tutvustame loengutel, mis avavad Arvo Pärdi teoste loomislugu ja teoste tekstide tausta, samuti saab juhendatult kuulata helilooja erinevaid muusikateoseid," teatab uute võimalustega jätkav keskus. Siia tööle valitud professionaalsed muusika- ja kultuuritundjad on end ümber häälestanud vastavalt uutele töötingimustele ja olukordadele, ja nüüd koos tulevaste arvukate külastajatega.
Eeltaktina avamisüritustele esitas 12. oktoobri õhtul Niguliste kirikus oma põneva kava Belgias resideeriv vanamuusika ansambel 'Graindelavoix', keda juhatab Björn Schmelzer. Seekord tutvustasid nad keskaegsete vennaskondade muusikat, millega tutvudes sai ka Arvo Pärt inspiratsiooni oma tintinnabuli-stiili leidmiseks. Sel teekonnal köitsid Pärti gregoriaani koraal, kesk- ja renessansiaja vaimulik muusika ning suure eeskujuna Johann Sebastian Bach. Pole harvad juhtumid, kus praegugi üks või teine ansambel teeb kava ainuüksi Pärdi ja Bachi muusikast.
Avaürituste stardiks keskuses endas sai sissejuhatav pressikonverents 12. oktoobri hommikul, mil tehti põhjalik ringkäik majas, käidi ülal torniski. Saalis tutvustasid keskusehoonet, selle projekti ning selle sündi ehitiseks hispaania arhitektid Fuensanta Nieto ja Enrique Sobejano oma ühisest arhitektuuribüroost. Nende projekt "Tabula" oli tunnistatud parimaks suurel rahvusvahelisel arhitektuurikonkursil 2014. aastal. Keskuse ehitamine võttis aega vaid üheksateist kuud, 2017. aasta märtsist kuni 2018. aasta oktoobrini.
"Arvo Pärdi keskus on nagu väike eraülikool, mis hõlmab õppimise, õpetamise, uurimise, loomise ja loomingulisuse. See on elav keskkond, mitte muuseum," ütleb arhitekt Peeter Pere (vt Sirp 19. X). Seda iseloomustavad looklevad nurkadeta ruumid, sujuvad üleminekud, puhtus, ehtsus, lihtsus, radikaalsus, askeetlikkus, õhulisus, õrnus, kontsentreeritus, mõtlikkus ja positiivsus, aegluubis tempo – pärl, mitte mammut–, suursugusus ja intiimsus, soojus, hubasus, rangus ja jõulisus üheaegselt. Ruum voolab nagu hea heliteos." Keskuse töötajad on selle ülikooli erudeeritud õppejõud, külalistena need kutsutud, kes siin programmides loenguid jm üritusi juhivad, on külalisprofessorid. See on nähtav samm Eesti muusika üleilmastumise protsessis. Sest Arvo Pärt oma looduga on seda juba aastakümneid.
Keskusse kutsututena 12. oktoobril, sai meie kõigi lemmikuks Arvo Pärdi noorem poeg, muusikaprodutsent ning filmi- ja telemuusika helilooja Michael Pärt. Ta on üks keskuse idee algatajaid ning on nüüd valitud Arvo Pärdi Keskuse nõukogu esimeheks. Ta näitas ja jagas rohkelt selgitusi. Alates 12. oktoobri pressikonverentsist on keskuse ilu-, rahu- ja puhtusevangis viibinud paljud muusika- ja kultuuritegelased, ajakirjanikud meilt ja mujalt, ning muusikud Arvo Pärdi teoste esitajatena.
Laulasmaale tulid Saksamaa pressiagentuuri DPA ja telekanali ARD, Prantsuse pressiagentuuri AFP, USA agentuuri Associated Press, Soome Helsingin Sanomate, Latvijas Avīze, Architektur Aktuelli jt esindajad. ARD andis eetrisse video meie keskusest oma igapäevases kultuurimagasinis 'Tagesschau', sama andis eetrisse ka sat3 de oma veebiülevaates 'Kulturzeit'. Klassikaraadio andis eetrisse kontserdid 12., 13. ja 14. oktoobril, Eesti Televisioon oma kava 13. oktoobril.
Väliskülalistest viibisid uues keskuses Manfred Eicher (ECM, München), Eric Marinitsch (Universal Edition, Viin), pikaaegne Saksamaa Bundestagi president Norbert Lammert, kes on aastakümneid Pärdi muusikat ja heliloojat ennast toetanud. Pärdi uurijatena olid kohal USA Bostoni ülikooli professor Andrew Shenton, USA-st Oregoni Portlandist Cappella Romana muusikajuht Alexander Lingas.
Pidulikke avapäevi austas oma külastusega Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, kes edastas keskusele ja Arvo Pärdile südamlikud tervitussõnad. Kohal olid kultuuriminister Indrek Saar, Euroopa Komisjoni asepresident, endine peaminister Andrus Ansip, Riigikogu esimees Eiki Nestor jt. Keskuse avaüritustel viibisid ka Läti kultuuriminister Dace Melbārde ja Leedu kultuuriminister Liana Ruokytė-Jonsson.
Meilt tulid Kellasallu Klassikaraadio ajakirjanikud Kersti Inno, Johanna Mängel, Nele-Eva Steinfeld, Lisete Velt, samuti Tiina Mattisen, Tiina Õun, Kai Taal, Priit Kuusk, Joonas Hellerma jt. 12. oktoobri pärastlõunal tehti Tõnu Kaljuste juhatusel Kellasalu kontsertide ning Pariisi/Nantes'i 20. ja 21. oktoobri kavade eelproove, kohal Tallinna Kammerorkester, Eesti Filharmoonia kammerkoor, Vox Clamantis Jaan-Eik Tulvega, Yxus Ensemble (trio Harry Traksmann, Leho Karin ja Marrit Gerretz-Traksmann), viiuldaja Anne Akiko Meyers, Vambola Krigul löökpillidel, helilooja Arvo Pärt ka ise kohal proovides.
Neil päevil kõlas uues keskuses rida tema teoseid, sealhulgas esmakordselt Eestis "Ja ma kuulsin hääle..." Vox Clamantise esituses, või viiuldaja enda seade "Eesti hällilaulust" viiulile ja klaverile Anne Akiko Meyersi õhtuses kavas. Anne Akiko on meile tuttav juba ammustest aegadest Neeme Järvi orkestrikontsertide solistina USA-s. Avamiskontsertidel Laulasmaal oli ta kuulsaim välissolist. Anne Akiko Meyers oli saanud austava kutse esitada 14. oktoobril uue keskuse 150-kohalises, suurepärase akustikaga saalis esimese kontserdihooaja esimest soolokava, partneriks klaveril Akira Eguchi.
Keskuse avaürituste tähtsaim päev oli 13. oktoober. Sellele päevale said keskuselt kutsed paljud meie muusikategelased, ajakirjanikud, prominendid mitmetelt elualadelt, kellel on olnud teeneid Arvo Pärdi loomingu toetajatena meil ja ka mujal. Tol päeval esitati sama kava Arvo Pärdi muusikast koguni kolmel korral, sissejuhatuseks Heino Elleri "Kodumaine viis". Anne Akiko mängis Eesti kammerorkestri solistina esmakordselt, palade "Darf ich..." ja "Fratres" ettekandeil. Kava alustasid improvisatsioonid Pärdi 3. sümfoonia teemal (tromboonidel Andres Kontus ja Johannes Kiik), siis kammertrio, kammerorkestri ning filharmooniakoori ettekanded. 17. oktoobri avaüritustel soleeris kahel korral noor pianist Auli Lonks. Oma kavaga esines ka ERRi laste laulustuudio, juhatas Kaie Tanner.
Kas võib ühe helilooja menu kaasautoriks pidada mõnd tema interpreeti, muusikategelast jms? Miks mitte: kindlasti on selleks Tõnu Kaljuste omaasutatud koori, kammerorkestri, festivaliga "Pärdi päevad" mitmetes keskustes üle Eesti, aga nüüdseks ka paljude teiste mainekate kooride-orkestrite ees üle ilma. Nüüd on siin reas kindlasti ka Arvo Pärdi uuenenud keskus, kelle juhiks on Anu Kivilo koos oma meeskonnaga.
Kellasalust on saanud lisaks Tallinna vanalinnale ja muudelegi paikadele Eesti uus vaatamisväärsus, kuhu tullakse turismigruppidega, koos või üksi, kuidas keegi. Siin on tükike Eesti kultuuri, meie muusikat, mida saadab järjekindel rahvusvaheline huvi ja maine.
Toimetaja: Valner Valme