Arvustus. Nicki Minaji mitu nägu
Uus plaat
Nicki Minaj
"Queen" (Young Money/Cash Money Records)
7/10
"Miks sa nii kuri oled" on küsimus, millele Nicki Minaji album "Queen" saab vastata, et ega tegelikult väga ei olegi. Trinidadi-Ameerika päritolu räppar, kes jätnud meediaveergudelt pigem mulje tänavatargast kraaklejast, kes oma kriitikutele vastust kunagi võlgu ei jäta, näitab uuel albumil seda, mida kõike ta veel on.
Kuigi lugude rohkus tähendab, et kvantiteet ujutab kvaliteedi lõpuks üle, avab see samal ajal ka terve paleti Minaji võimalikest nägudest, mis varieeruvad püha tigedust täis amatsoonist süütu naabritüdrukuni. Cardi B, kellega Minaj on pikalt kana kitkunud, küsis viimaselt pärast järjekordset sõnavahetust meedia vahendusel, kas too tahab olla ohver või tahab ta olla gangster. Ilmselt gangster, aga vähemalt "Queeniga" annab Minaj mõista, et kogu aeg pole vaja seda sugugi olla.
Räpp on kitarrimuusika troonilt tõuganud, kes seda veel taibanud pole. Aga täpselt samal momendil, kui see juhtus, algas ka küllastumine – mustrite kordumine, ideede ammendumine, ühtlaseks massiks muutumine. "Queenil" on omi tugevaid edetabeli-potentsiaaliga lugusid, mis võtavad üht-teist praeguse aja räpi-träpi trendivooludest ja flirdivad samal ajal ka 00ndate alguse vähem eneseteadliku R&B-ga. Viimase tõttu see pöörase värskusega just ei löö, kuigi toob meeltesse mõnusalt nostalgiat.
Millega Minaj aga kindlasti lööb, on tema puhul mõneti üllatavat tüüpi ausus, mis väljendub vajadusetuses igas järgmises loos oma näiliselt murenematut ja salvavkurja kuvandit iga hinna eest hoida. Habras ja õrn olla on koššer, ilma et seda peaks seostama kuidagi naiseliku nõrkusega. Nõnda lõimuvadki "Queenil" õhulisemad sisekaemuslikud popp-palad vihasemaid riime täristavate tihedate räpilugudega ning annavad Minajist senisest hoopis vabama, kureerimata pildi.
Ilmselt hoidnuks Minaj albumit koos ka üksi, kaasategevad artistid lasevad Minajil särada, ilma et too peaks neid ise tagaplaanile suruma. Ehk ainult Eminem püüab oma vähenevast relevantsusest tekkinud meeleheites loos "Majesty" end Minajist suuremaks mängida – I must be like pie crust because I was bread to rise like I was yeast / And you're never gonna reach these heights / They're just too high to reach / And I ain't even reached my fuckin' highest – kuid tõmbab sellega omale tegelikult koti pähe, seda tehnilisest vilumusest olenemata.
Olgugi et "Queen" tuletab meelde küsimust räpi jätkuvast vastumeelsusest loobuda vajadusest seada riimidesse rohkelt "tissi", "tussi", "litse" ja "libusid", kehtestab Minaj end oma karjääri selles punktis üsna veenvalt ka ilma vägisõnadeta. Pole kindel, kas päris valitsejannana, kuid naisena, kes ta on, igatahes.