Arvustus. Tarvilik lugemik, tarvitada ettevaatlikult ({{commentsTotal}})

Kunagine Euroopa inimõiguste kohtu kohtunik Uno Lõhmus.
Kunagine Euroopa inimõiguste kohtu kohtunik Uno Lõhmus. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Uno Lõhmus

"Õigusriik ja inimese õigused"

Ilmamaa

239 lk.

Üks suvi, umbes kell kaks öösel, keeras kodanik mina külge ja tundis, et keegi seisab voodi kõrval. No ei ole õppinud uksi lukustama.

Teed aga unise silma lahti, kae, sõber ja kaugelt sugulane õigusemees.

Ütles, et tuli kaema, mis me ka teeme.

Mul oli.

Tal ka.

Takso saadeti minema.

Juristidel on see vaikimiskohustus, žurnalistidel, muide, ka.

Millise vinjetiga taheti öelda, et õiguseinimesed on lõbus rahvas.

Kuigi natuke hirmuäratavad ka.

Vaadatagu asjale näkku, ega tegelikult päriselt aru saa, mida nad teevad. Veel vähem, kuidas sellega hakkama saavad. Ning lihtsameelsem võib muidugi kiunuda, et miks neid üldse vaja on. Ee... ehhehee... on nähtud neid, kes ennast ise kohtus esindada võtavad, milline tähendab ette kaotust ja enese lolliks tegemist ka.

Juura on lahe, aga kui õppinud pole, siis vaata kõrvalt ja ela kaasa.

Täpselt nii mina seda raamatut lugesingi. Lahedalt kirjutatud, mõnuga loetav ja just sellepärast: tarvitada ettevaatlikult. Ma korrutasin endale kogu aeg: pea meeles, et sul oli huvitav, aga sa ei saanud sellepärast targaks.

Kuigi juba esimese artikli "Loomu-, inim- ja põhiõigustest ning nende kaitsest" sees oli nii palju kiusatusi. Võtta tsitaat, leida mingi inimõiguslane ja virutada talle sellega vastu pead: vaat, töll, Euroopa Kohtu kohtunik on nii kirjutanud!

Millega teeks end veel lollimaks, sest niikuinii kisuks tsitaadi lohakalt välja ja inimõiguslane ei saa niikuinii millestki aru.

Kuigi mine hulle tea, võtab, rebib omakorda välja lihtsalt artikli pealkirja "E-riik ja jälgimisriik" ning kuulutab juba selle põhjal Uno Lõhmuse järjekordseks vandenõuteoreetikuks, ei enamat.

Aga sina võid vastu virutada artikliga "Inimõiguste inflatsioonist"!

Nojah, tegelikult ei maksa inimõiguslastega üldse suhelda, haiged loomad, las nad olla rahus.

Auväärt kohtunik ise on artiklikogumikku nimetanud mõtisklusteks. Teagi, mõnevõrra annab õpiku mõõdu välja. Või pigem lugemiku. Ajal, kui neid inimõigustest karjujaid sigib nagu sitasitikaid, on mõnus lugeda, kust selline mõiste üldse on tulnud ja millal – muide, ma olin ära mõistatanud, ahaa! Misasi on loomuõigus. Igasugu täiesti jaburaid kohtujuhtumeid, mille pärast tulebki imestada, kuidas juristid oma nõiakunstiga hakkama saavad. Ja ehk ka väikese oimu sellest, et õigus ja õiglus ei ole mitte mingil juhul üks ja seesama, appikene küll. Hästi huvitav ja seepärast kosutavalt lõbus ka.

Ainult, veel kord, ettevaatust. Teile näidatakse juuramaailma ja selgitatakse lahkesti, ütleb raamat. Aga hoidku teid uskumise eest, et milleks need juristid, kõik niigi selge. Nagu üks neist kunagi ütles: võhikule tundub seadust lugedes alati, et see on tema poolt.

Toimetaja: Valner Valme



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: