Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor tähistab piduliku kontserdiga 60. aastapäeva ({{commentsTotal}})

Foto: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor tähistab 60. aastapäeva piduliku kontserdiga 3. novembri õhtul Tallinnas, Mustpeade majas. Kõlab ainiti Eesti muusika, kavas uudisteos Pärt Uusbergi sulest. Klassikaraadio salvestab kontserdi ja see on eetris 23.novembril kell 19.

Eesti Teaduste Akadeemia Meeskooril (ETAM) on kodumaises koorimuusikas oluline roll, oli ju selle koori esimene peadirigent (Gustav Ernesaksa soovitusel) Arvo Ratassepp, kellest sai juba oma elu ajal Eesti koorimuusika uue hoovuse elav sümbol. Tollase Tallinna Riikliku Konservatooriumi professori tegevus on siiani tunda koorijuhtide koolitamisel, sest just tema algatusel viidi sisse koorijuhtide õppeprogrammi süsteem, mis laias laastus töötab tänaseni. Arvo Ratassepa kuulsaim õpilane on Ene Üleoja.

Arvo Ratassepp oli 1950. aastate teisest poolest saati väga hinnatud nii koorijuhi, pedagoogi, helilooja kui vaimuliidrina. Laulupidude üldjuhina hoomas Ratassepp täielikku ülevaadet kooride tegutsemisvõimalustest ja repertuaarivalikutest. Uute ideede väsimatu genereerijana oli just tema see, kelle koorid hakkasid esimestena esitama temaatilisi kavu (see traditsioon kestab tänaseni), ta kirjutas ise kooridele laule ja oli vaimustunud uutest väljendusvahenditest, millega ta ise ja tema kaasaegsed (Tormis, Veevo, Naissoo jt) oma teoseid kirjutasid.

Arvo Ratassepp oli võimsate kooride sünni juures – tema eestvedamisel loodi Tallinna Kammerkoor (1962) ning Teaduste Akadeemia Meeskoor (1958)  ja Teaduste Akadeemia Naiskoor (1959). Nende kollektiivide esituses hakkas meie kontserdisaalides esimesena kõlama kaasaegne muusika, samuti lauldi vanamuusikat ning kahe Teaduste Akadeemia kollektiivi ühendamisel esitati edukalt ka suurvorme.  

Üks Arvo Ratassepa kooridest, Teaduste Akadeemia Meeskoor (ETAM), oli Ratassepa (koori peadirigent 1958–1986) käe all võrdväärne liigikaaslane Ernesaksa ja koorimuusikahiiglase, Riikliku Akadeemilise Meeskoori kõrval. Siiani üks aktiivsema kontserdigraafikuga ETAM on viimane dekaad töötanud peadirigent Andrus Siimoni käe all. Klassikaraadios saates Delta rääkis Siimon, et RAM on alguspäevadest saati olnud paljudele Eesti meeskooridele suur eeskuju ning oma olemasoluga sütitanud heliloojaid sellele kooriliigile kirjutama, samuti soodustas RAMi menu omal ajal üle kogu Eesti meeskooride teket.

"Meeskoorimuusikat on väga palju, kuigi Eesti heliloojate seas see kooriliik praegu kõige populaarsem ei ole", tõdes Siimon. "Teaduste Akadeemia Meeskoor omandab uue materjali üsna kiiresti, kuid teose laagerdumiseks on vaja pikemat ajadistantsi. Teinekord kulub selleks kuni aasta, et teos hakkaks elama ja oleks sisuliselt ja muusikaliselt lavaküps."

Koori teenekas laulja Martin Viirand rääkis saates koori sünnimomendist ja Ratassepa fenomenaalsusest, samuti meeskoori tugevatest väärtustraditsioonidest ja suurvormide esitamise innust. Viirand meenutas, kuidas koor jättis lauluproovi taktipealt katki, et minna Toompeale Eesti riigi eest seisma 20. augustil 1991.

Koori endine president, praegune juhatuse liige Tarmo Karotam rääkis kiirele elutempole ja regionaalpoliitikale viidates, et praegu on mehi keeruline kooridesse laulma saada.

"Noortel on väga palju töid ja tegemisi, valikuid ja klubisid on tohutult. Määravaks saab kindlasti mehe varasem kokkupuude koorimuusikaga ja laulmiskirg", ütles Karotam. "Mina olen laulnud nii Lydia Rahula kui Venno Laulu käe all. Esmane on siiski soov laulda." Karotam tõdes aga sedagi, et kümmekond aastat lauljana pole meeskooride praegune kehv seis talle teadmata. "Ma tean seda muret, kuid ma olen optimist. Ma usun, et meeskooride tulevik ei ole nii tume, kui praegu tundub."

Saates oli juttu ka suurematest tõmbekeskustest kaugemale jäävate meeskooride kitsaskohtadest, laulupeokogemusest, tänase ETAMi töökorraldusest ja ühistest loomingulistest ettevõtmistest Teaduste Akadeemia Naiskooriga.

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: