Tõnu Kaljuste: hingede peale me mõtleme kõik ({{commentsTotal}})

Karismaatiline dirigent Tõnu Kaljuste rääkis hingedeajale paslikust repertuaarist ning hinge ja muusika seostest laiemalt.

Hingedepäeva õhtul esitab Tallinna kammerorkester dirigent Tõnu Kaljuste juhatusel hingedeaega sobilikku muusikat. Kavas on Kõrvits, Elgar, Barber, Albinoni, Massnet jt, eelkõige on valitud meditatiivse alatooniga mõtlikud, rahustavad, aeglased  ja pigem tuntud muusikapalad. Just viimasele kahele omadusele viitas julgelt Tõnu Kaljuste Klassikaraadio saates "Delta".

"Aeglane muusika annab võimaluse oma mõtetes korda luua, teeb mõtetele ruumi. Ja sellisel kontserdil on minu meelest õige, kui kõlab pigem tuntud ja turvaline muusika. On ju teatud muusikat, mis maailmas aina uuesti kordub ja ikka inimesi kuulama köidab. Hingedepäeval sobib säärane väga hästi, sest inimesel on hea olla, kui muusika on ta lähedal," ütles Kaljuste.

Tõnu Kaljuste ütles, et hingedest rääkides on suuri sõnu on raske teha. "Hingedest on raske rääkida. Meil on igaühel erinevad mõtted hingedest, hinge ei ole võimalik kommenteerida ega kaardistada, kuid samas me teame kõik - millest me mõtleme, kui me hingedepäeval muusikat kuulame," oli Kaljuste kindel.

Muusikat võib Kaljuste sõnul iseloomustada ja tunnetada nagu ilma, iga inimene kuuleb ju seda omamoodi. Siiski on muusikal üks omapära - on muusika, mis meid ikka ja jälle kohtab, tekitab tuttavaid aistinguid ja mõjub tuttavalt. Samal ajal on meie ümber kogu aeg ka uus muusika, mis sünnib vaid ühel õhtul ja me ei tea kunagi - kas ta jääb edasi kestma või mitte. "Nüüdismuusikas on olemas kõik, mis varem on muusikas olnud, sest nüüdismuusikal on tark partner kompuuter. Kompuutril pole aga minu teada hinge leitud. Väga sageli kasutatakse nüüdismuusika interpreteerimisel tehnikat, aga tehnikal ei ole hinge," filosofeeris Kaljuste. "Kui muusikat esitab inimene, siis on selle taga alati ka hing. Hing ehk päästab meid tehisintellekti pealetungist," lisas ta.

Saates rääkis Tõnu Kaljuste, kuidas muusika aitab hinge ravida ning kuidas kunsti mõistmine muutub ja areneb ajaga - mida rohkem on inimesel kogemusi, seda paremini ta ka kunsti mõistab. "Kunsti mõistmine on seotud sellega, kui palju on inimesel hinge taga," arvas Kaljuste.

Kas aga suured kunstiteosed on Tõnu Kaljuste arvates sündinud hingevalust või hingerõõmust, seda kuuleb juba saatest. Saatejuht on Nele-Eva Steinfeld.

Toimetaja: Rutt Ernits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: