"See ei ole tegelikult Meremuuseumi enda näitus. See on rännanud alates 2014. aastast Rotterdami meremuuseumist Taani meremuuseumi, Rootsi meremuuseumi, olnud Soomes ja jõuab meile alles nüüd," rääkis Dresen.

Dresen lisas, et see näitus täieneb iga järgmise eksponeerimiskoha kohapealse materjaliga. "Suur osa on Saskia Boddeke ja tema abikaasa Peter Greenaway algmaterjalist. Põhikooslus on sama, aga nüüd on selle juurde hakatud tooma ka lisandusi erinevate maade eksponeerimiskohtadest. Eesti meremeeste puhul peab see olema sama – ei olnud nad midagi paremad-halvemad võrreldes Skandinaavia meremeestega."

Ta rääkis, et väikseid lisandusi on nad ka leidnud. "Aga me oleme täheldanud, et kogude see osa on meil väga ontlik ja neid ei olegi väga palju."

Dresen näitas stuudios ka ainult kahel Seišelli saarel kasvava kookospalmi pähklit. "Selle vili võib kasvada paari-kolmekümne kiloseks ja algsetes meremeeste uskumustes oli, et nad aeg-ajalt nägid neid suuri kookospähkleid meres hulpimas, ja kui ta meres hulbib, siis oleks nagu kellegi paljas tagumik vee peal väljas."

Sealt tuli ka palmi algne nimetus Lodoicea callipyge, kus callipyge tähendab Kreeka keeles "ilus tagumik". "Hiljem muudeti ta Lodoicea maldivica'ks." Lodoicea tuleneb sõnast Lodoicus, mis on ladinakeelne vorm nimest Louis, seda Prantsuse kuninga Louis XV auks.

Dresenil oli stuudios kaasas ka meremeeste kirjad. "See on ehe näide sellest, et meremeestel oli häid naistuttavaid igas sadamas, kuigi see ei päde kindlasti kõigi kohta."

Aga näiteks Hiiumaa mehe Markus Lipu kirju on Meremuuseumis päris palju. "Me saime kõik need kirjad tema naiselt, kui mees oli juba lahkunud taevastele maadele. Need on kirjad erinevatelt Soome tüdruksõpradelt kogu Soome ranniku ulatuses. Siin on kirjad näiteks Kotkast ja Pietarsaarist, aga neid on veelgi. Nii et üks mees, Markus Lipp on jätnud aastatel 1914–1915 Soome tüdrukute südamesse kustumatu jälje."

Dresen selgitas, et inimestelt ootavad nad näituse täiendustena näiteks meremeeste käsitööd või kusagilt kaasa ostetud eksootilisi kujukesi. "Kõik see, mis natuke kokku sobiks."

Esemete pakkumiseks tuleb saata asjadest foto aadressile [email protected]. Muuseumi pressiteate järgi on eriti oodatud suveniirid näkineiu skeletist, mis olid kombineeritud ahvi ja kala luudest, sadamalinnade klubikaardid või ürituste lendlehed ning esemed, millel võivad olla ka erootilised joonistused. Asjadest teeb lõpliku valiku näituse autor, ent pakutud esemeid saab näha ka Lennusadama Facebooki lehel.

"Aga ma ütlen veel, et see näitus on väikse teistpidi pööratud vindiga. Sellest, kuidas meremehed on naisi igatsenud ja neist mõelnud ning kuidas see on muutunud reaalsuseks. Ehk mitte päris nii heaks reaalsuseks, kui nad lõpuks kaldale ja sadamasse jõuavad. Võib-olla see reaalsus ei ole alati see, millest unistatakse üksinda kuskil kajutis pin-up tüdruku pilti vaadates," sõnas Dresen.

"Selline on meremeeste elu-olu läbi sajandite olnud ja see aeg, millest me räägime, see jääb tegelikult kaugesse minevikku, kui sadamas oldi tõepoolest pikemat aega ja reisid olid pikad. Tänapäeval on see kõik hoopis teisiti. Ootaks siiski vanemat materjali."