Peeter Helme raamatusoovitus: kihelkonnakirikud ({{commentsTotal}})

Pühalepa kirik Postimees / Scanpix
Pühalepa kirik Postimees / Scanpix

Mati Laur - "Eesti kihelkonnakirikud"

Avita, 2018. 223 lk.

Tartu Ülikooli üldajaloo professor Mati Laur on kirjutanud ja kirjastus Avita andnud välja teatmiku "Eesti kihelkonnakirikud". 223-leheküljeline raamat on sobivalt piklikus, veidi suuremasse taskusse või auto kindalaekasse mahtuvas formaadis, varustatud kaardi, värviliste illustratsioonide ning asjaliku infoga. Kaanepilt mõjub ehk veidi nukralt – nimelt vaatab vastu Halliste kiriku varemeis torn. Foto on tehtud siiski 1985. aastal ning raamatust leiab ka pildi Hallistest praegu – uljalt punaste seinte, noolja tornikiivri ja kukega tipus.

Nii et tegelikult ütleb kaanepilt seda, et Mati Laur on tegelenud Eesti kihelkonnakirikutega juba pikemat aega. Et see tõesti nii on, saab lugeja teada saatesõnast. Siin annab autor ülevaate nii sellest, mis on kihelkond, kui palju neid on ja kui palju on Eestis alles kihelkonnakirikuid, kui ka sellest, kuidas on kihelkonnad kujunenud ja miks on asjad kihelkonnakirikutega üldse nii, nagu nad on.

Näiteks toob Laur välja, et "levinud arusaama kohaselt troonib Põhja-Eestis kirikutornis rist, Lõuna-Eestis aga kukk." "See võibki nii olla," nendib ta, "kuid eristus on pigem ajaline kui ruumiline: Lõuna-Eesti kirikutornid on Põhja Eesti omadest enamasti uuemad." (lk 10).

Sääraseid huvitavaid fakte ja faktikesi leiab loomulikult ka iga kiriku kohta kirjutatud, enamasti mitte pikemast kui kolmandikuleheküljelisest ülevaatest. Olgu selleks siis Sõrve säärel asuva Jämaja kiriku kohta öeldud tõdemus, et tegu on Eesti keskpunktist kõige kaugemal asuva kihelkonnakirikuga (lk 51) või tähelepanu juhtimine asjaolule, et oma kümnekonna seinal rippuva vappepitaafiga edestab Martna kirik selles vallas kõiki Eesti maakirikuid (lk 111).

Sedalaadi teatmiku puhul on oluline roll fotodel. Nagu tekstid, on ka need valmistanud Mati Laur. Igast kirikust on kaks kuni kuus pilti. Huvitavaks teeb need asjaolu, et nad on valminud eri aegadel, mistõttu saame teada, kuidas nägid kirikud välja nõukogude aja lõpus, 1980ndate keskpaigas – nagu juba mainitud Halliste – ja millise ilme on saanud nad nüüd. Kusjuures, võiks ju arvata, et okupatsiooniajal oli kõik pahasti ja nüüd on kõik Eesti kihelkonnakirikud üles vuntsitud. Päris nii see siiski pole. Vähemalt fotode järgi otsustades nägi Saaremaa Kärla kiriku 1985. aastal parem välja kui nüüd, mil värvikiht on seintelt suuresti maha koorunud.

Raamatu algul on ilus värviline kaart ning mõnus on ka see, et kirikuid pole rühmitatud Eesti piirkondade või maakondade kaupa, vaid materjal on esitatud rangelt tähestiku järjekorras. See muudab teatmiku "Eesti kihelkonnakirikud" ladusalt kasutatavaks. Head lugemist!

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: