Keelesäuts. Tegelikult? Ainult siis, kui seda tegelikult vaja on.
Hakatuseks laused, mis on nopitud ühest intervjuust. "See tegelikult on hästi kompleksne probleem. Mina ütleksin küll tegelikult, et rahvas saab mõjutada seda, millest poliitikud räägivad. Meil on juba praegu tegelikult vaja teha otsuseid, kuidas võimaldada arstiabi, et tegelikult tervena elatud aastate arv oleks suurem".
Minu küsimus on, et kas seda sõna "tegelikult" oli nendes lausetes vaja? Mõnikord on vaja küll, õiges kontekstis, aga kas igas teises lauses, selles ma kahtlen. Näiteks ka siin: "See kõik tegelikult, kuidas ta siin räägib töökultuurist, on meie jaoks huvitav". "Tegelikult" tähendab ju tõeliselt, päriselt.
Olen nõus nendega, kes arvavad, et sageli kasutatakse niisuguseid sõnu selleks, et täita pausi ajal, kui mõte otsib jätkamiseks teed. Sama ülesannet täidab ka sõna "nagu". Aga kuidas oleks pigem väikese pausiga, kuni mõte on valmis? Kuulajal oleks nii palju kergem teist aru saada, kui liigsete täitesõnade seast mõtet taga ajades.
Toimetaja: Valner Valme
Allikas: Vikerraadio