Arvustus. Inimeseks olemise iseärasused ({{commentsTotal}})

Kristiina Viin
Kristiina Viin Autor/allikas: Voronja galerii blogspot

Uus raamat

Kristiina Viin

"Isepüüdleja"

Tuum

Kristiina Viina teine luulekogu "Isepüüdleja" vaatleb elu läbi üsna emotsionaalse luulemina perspektiivi, pöörates kord tähelepanu kiiksuga olmesündmustele, teisal avardades pilku jumaliku ja imelise tajumiseni välja.

Kristiina Viin tunneb eesti kirjandust ning toob nähtavale seoseid kirjanike omailmade ja viitab ironiseerivalt ka kirjandusteemalistele sõnavõttudele ("Ivan" lk 51), ometi ei paiguta ta end otseselt luule- või kirjandustraditsiooni. Luulekogus torkab silma viitelisus: sageli on mainitud teisi eesti kirjanikke, puhuti on luuletus saanud ainest teise autori tekstist või leidub konkreetseid tsitaate. Nii on leidnud kogusse tee luuletused "päikesevann (Underi soneti tõlgendus" ja "Underi tõlgendus 2". Nende tekstide puhul on autor küll tõukunud Underi loomingust, kuid käsitlenud tänase päeva ja tänapäevaseks naiseks olemisega seotud teemasid. Leidub ka sõna-sõnalisi vihjeid teiste autorite loomingule, näiteks rida "kui kivid olid veel pehmed" (lk 91), mis on Hasso Krulli 2014. aastal ilmavalgust näinud luulekogu pealkiri.

Ühiskondlikke teemasid vaagivad tekstid moodustavad mitme alaosa tuuma. Neist kumab kerget sarnasust Kristiina Ehiniga, kuna kirjeldatakse sügavalt isiklikke kogemusi – tundeid, luulemina elus ette tulevaid inimesi ja realistlikke olukordi või probleeme, millega liitub sotsiaalkiitiline hoiak.

Kõige põnevamalt mõjuvad aga kujundid või stroofid, kus autor on suutnud esmapilgul olmelisest ja argisest olukorrast või vaatepildist kasvatada välja tugeva luulekujundi. Sellise mehhanismi kaudu jõutakse lõpuks pea katartilise hetke või siis täieliku ja õndsa rahunemise kirjelduseni. Heaks näteks on "Luuletajad jalgratastel" (lk 7), mispuhul inimlikest luuletajaist saavad üleloomulikud rändurid ning loodusesse sulavad olendid, kes lõpuks saavadki loodusega ja kõiksusega üheks, liikudes nõnda lähemale jumalikkusele. Sarnane tendents esineb ka luuletuses "ainus tõde ja hetke tõele vastav ilu" (lk 12), kus ahjukütmise materiaalsusest ja kombitavast puuhalust saab alguse mõttelend, mis  laieneb poeetilistesse kujunditesse ja sukeldub inimkogemuse valusse ja kontaktiotsimisse maailma kui sellisega.

Argise ja realistliku vaatepildi ja filosoofilise kujutluse vaheline pingeväli on sünnitanud sellised õnnestunud kujundid või leiud nagu "lumised metsad kui täiuslikuks arenenud meel" (lk 8) või teisal "et ao hakul moonduda filigraanseks vaasiks // heites uusi rohelisi kõrvu // vankumatust südamikust ja pääst nagu kõik need // tummiseid sädemeid pilduvad linnud // kes klaasikilde paisates // ainult täidavad säsi ja kasvatavad koort" (lk 12). Leidub ka õnnestunud huumorikilde, mille aluseks on samuti igapäevased seigad. Näiteks palub luule-mina mõttes pärast seda, kui ta on pandud tööd tegema legendaarse õppejõu Marju Lepajõe kabinetti "püha marju anna jõudu või midagi sellist" (lk 14).

Alaosadesse "Teoloogia tipp" ning "Öösel feispukki vaatan" koondatud igapäevaelu ja sotsiaalmeediatoimetusi vaatlevatest tekstidest mõjusamad on luuletused, kus autor on sünteesinud kogemuse loodusega või läinud lausa tugeva looduse inimlikustamise või inimese looduseks muutmise teed, nagu näiteks luuletustes "voogasin üle rapsipõllu" (lk 9) või "Selle maailma helged niisked silmad" (lk 26). Sellistes tekstides on rõhk kogemusel, mida vormitakse kujunditeks ja kus tõuseb esile eelkõige kogemuse pühalikkus või emotsionaalne laeng. Nõnda tekib ka teatav temaatiline ja kvalitatiivne ebaühtlus: mõni osa nagu näiteks "Vari kaseseemne all" on teistest peajagu üle ja mõjub ühtlasi terviklikumalt.

Luulekogu peateemad on inimsuhted ja armastus, õpingud ja vaimne areng, emotsionaalne enesetunne (ka ärevus ja äng), põhilisteks metafoorideks või kujundimoodustamise alusteks looduselemendid nagu tuli ja vesi. Ühesõnaga: kirjeldatakse elu läbi nooremapoolse naise silme, kellele on olulised armastus, lapse kasvatamine, filosoofilised (sisemised) arutelud elust ja maailmast, ning kes toimib ja elab oma igapäevaelu tööl, ülikoolis tudeerides ja sotsiaalmeedias toimetades, püüdes hakkama saada ka siis, kui jaksu pole ning vaimsed häired painavad.

Paljudest sarnase teemaringiga autoreist eristub Viin aga ridade vahelt aimuva hapruse ja pehmema laadi poolest. Sotsiaalkriitikat selle reljeefses tähenduses on vähem, pigem markeerivalt, küll aga võib kogust leida lüürilisemaid loodusmõtisklusi ja selget vabaduse- ja armastuseiha. Armastusluule eristub teoses teistest tekstidest, kuna siin on saavutatud poeetilisem toon ja ihuline kirglikkus nagu tekstis "sihikindlalt nagu loom kes näljane" (lk 66), mis jääb meelde poeetilise ja jõulise kehalisuse kirjeldusega. Iseäranis mõjus on mitmeosaline luuletus "Rabindranath Tagore järgi"  kus armastus, õrnus ja iha põimuvad surelikkuse ja kaduvuse tundega.

Värske kogu luule-mina on emotsionaalne, tunneb ja tunnetab täie rauaga. Ning mis oluline, tunnistab oma tundeid ka endale, julgeb neile otsa vaadata, neid koost lahti kirjutada ja peegeldada. Luule-mina on siin korraga õrn ja habras, väsinud ja tüdinud, ent kohati ka nii selgepilguline, et tajub ümbritsevat maailma teist laadi teravuses, kätkedes nõnda hetkiti ka teadlikkuses või pooltranstsendentaalses äratundmises juurdunud tugevust.

Viina uus kogu võiks kindlasti kõnetada eelkõige noorempoolset lugejaskonda, kes saab tekstidega tõenäolisemalt suhestuda oma huvide ja tegemiste (õpingud, töö, inimsuhted, sotsiaalmeedia), samuti ühiskondliku maailmavaate pinnalt. Samas on taoline sügavalt isiklik, emotsioone ja elu pisiseiku kirjeldav, pigem soojalt mõjuv luule hea lugemine kõigile, kes talviste ilmade tulekuga midagi poeetilist ja mõtlikku lugeda ihkavad. 

Toimetaja: Valner Valme



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: