Piirikogemused on eestlasi rikastanud nii oma juurte otsinguil kui ka kunstipraktikates. Näitust läbivad teemad uurivad piiri, koha ja nende tähendusviiside muutust ajas. Tretjakovi galerii saalides on väljas teosed alates ennesõjaaegsest modernismist kuni kaasaegse kunstini, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Näituse raskuspunkt langeb Teise mailmasõja järgsetele kümnenditele, mil Tretjakovi galerii - üks suurimatest NSV Liidu muuseumitest, alustas Eesti kunstikogu loomist.

Näituse kuraator Eesti kunstimuuseumist Eha Komissarov ütles, et Tretjakovi galerii Nõukogude ajal ostis suure rõõmuga Eesti kunstnikke. "Neid on väga palju siin, suured kogud on. Me valisime ainult väikeseid üksikuid näiteid. Ja osteti mitte alati, aga sageli siiski põhiliselt kvaliteedi alusel. Mitte poliitiliste mingite tuulte ja trendide vaid kvaliteedi alusel," rääkis Komissarov.

"Moskvas olid erinevad Üle-liidulised näitused. Ja Moskva kunstnikud, eriti nii nimetatud "range stiili" ajastul, rääkisid: "Noh muidugi, baltlastele lubatakse, meil aga mitte!" Eesti oli alati väga vaoshoidev, väga lakooniline stiili mõtes. Ta pole kunagi esinenud sotsialistlike teostega. Ta aga alati näitas oma meisterlust, mõte sügavust, mõtiskluse sügavust, saate aru? Vot see oligi eriti tähtis," kommenteeris ka Näituse kuraator Tretjakovi galeriis Tatjana Zeljukina.

Näitus on avatud kuni 27. jaanuarini.