Arvustus. Kes räägib, ja kes vaatab? ({{commentsTotal}})

1. detsembril avatud Vent Space valmis tudengite koostööprojektina.
1. detsembril avatud Vent Space valmis tudengite koostööprojektina. Autor/allikas: Claudia Schnell

Performance "The Lover(s)" ehk "Armastaja(d)"

Kunstnik Marta Vaarik aka Blond Trickster

Performance "Armastaja(d)" või hegemoonilises keeles "The Lover(s)" on afektiivselt eksperimentaalne kunstiakt, mis on süttinud unustamise tahtest, pääsuks inimekstrakti (ligipääsmatu?) tuumani.

Märkus. Autor on end lähtestanud vaataja positsiooni, osa publikust ehk adresseeritav. Vaatajana manan esimese vaate kolmele artefaktile – kunstnik, tätoveerija ja viiulimängija, edaspidises kirjelduses subjektid.

Subjekt A1 pikutab antiikromantilises meeleolus massaažilaual, olles paljastanud oma ihu sensuaalses lubavuses näiliselt kahele kaasvaatajale, kes on subjekt B2 ja subjekt C3. Subjekt A adresseerib subjektidele B ja C julgelt isiklikke ja empaatilisi (ilu)kirjanduslikke mõtteid, lugedes tekste katsetavas narratiivis. Tekste, mis sisuliselt identifitseerivad end danteliku determinismi, igava ja igavese armastuse, revolutsiooni, (taas)tsiteerimise /ja suhu, ja suhu, hästi palju lendlehti marsib mu suhu,. mu suu on täis mitte ainult minu enda, vaid kõigi teiste ideid. nii mõnus on süüa ideid./4 enesest teadlikuks saamise /seilan mööda piraadimerd ja ükski türa mind ei takista.5/inimeseks saamise /mis te arvate, kui võtaks lapsed kaissu, pakuks neile totaalset turvatunnet, füüsilist lähedust ja siirust, armastust. sellist armastust, millest te ise võib-olla vaid unistada olete osanud?/6 ja sellega kaasneva võimaliku enesepõlguse /kui napakas sa pead olema, et jääd kogemata rasedakas, kuulasin 10 min, näost punane ja otsustasin, et täna oma rasedusest neile ei räägi, räägin seda mõni teine kord/7 sära, fantasmagooriate /aga tegelikult on see fiktsioon. see on ühiskonna poolt sugereeritud ettekujutus ideaalsest emast.... emaks saades sain ma kõik selle ühiskonna surve, selle ettekujutuse emast, enda õlule, kuigi olin ise ikka samasugune laps nagu enne.8 nihilistlike mõtetega (laste) fetišismist "... ja iga matust peaks tähistama kui sündi. aga inimesed groteskselt nunnutavad vastsündinuid kui lääneimet, väärastunud rõõmuga, et üks hing on veel meie seas, kellele on antud õnne kehaliselt ja vaimselt kannatada."9 ning igatsevate välgatustega realismi mõtteaplustes /oh jumal! arvan, et elu oleks ilus, kui ma ei oleks muud kui lihtne...."10

Autor: Anna Aurelia Minev/ERR

Olenemata "The Lover(s)'i" võimalikust kristlik-passionistlikust interpretatsioonist, teadvustades, et viimast on võimalik igal pool rakendada, on õiglasem vaadata antud eksperimentaalset kunstiakti pigem nihilistlikus kontekstis, mitte küll fanaatilises eituses, vaid kui akti, mis metafüüsilise nime potentsiaalist olenemata on aktina eelkõige anti-metafüüsiline. Maise taevane versioon.

Enne kui langel esmasel pilgul kolme, kuid teisel pilgul nelja artefakti seletusse, osutan, miks võiks olla teos "The Lover(s)" näide müstilisest eksistentsialismi valdkonnast. Rõhutades, et seda ta siiski ei ole!

The Lovers11/Armastajad, tähistab esiteks ilmselget – armastajaid. Kahte subjekti, kes satuvad – kas saatuslikul ettemääratusel või juhuste sobilikul kokkulangemisel – teineteise teele. Jättes kõrvale monogaamse arusaama maailmast, pole kaardi tähenduses oluline, kas kokku sattunud kaks inimest jätkavad maist teekonda lõpuni koos või päädib kohtumine üürikese hetkega. Tähtis on eelkõige determinism, metafüüsilises kontekstis inimesest väljaspool seisev kõrgem teadmine. Olend, kes reguleerib subjektide elu, nende endi tahtest olenemata. Kuid põigates mööda inimlikust armastusest, on "The Lover" kõige lihtsamalt ja sümbolistlikult siiski valik. Kas olla või mitte olla, kas teha või mitte teha, kas minna või mitte minna, kas öelda või mitte öelda, kas uskuda või mitte uskuda, kas tunda end süüdi või mitte tunda end süüdi, kas andestada või mitte andestada, kas vihata või armastada jne.

Kunstnik puudutab "The Lovers'i" kaardi tähendust eelkõige valikute sümboolikas, ja viimane päädib küsimuste nivooga talle endale – kas see, mis minuga on siin elus juhtunud – minu armastused, minu pettumused, minu rõõmud, minu tragöödiad, minu suurimad armastused, ja eelkõige minu laps, kes muudab tema kui inimese vaadet elule – on ainukordne. Jah, siinses kontekstis töötab teose pealkiri koos armastajate kaardi metafüüsilise ehk deterministliku tähendusega. Kas see, mis minuga juhtus, on ainukordne, ja juhul kui ei ole, siis kas see on ainukordne ainult minule, just teatud põhjustel. Siinsel juhul muutubki oluliseks vajadus iseenda sisse langeda, tajumaks vastuseid, mis on n-ö eremiitlikus laternavalguses subjekti enese sisemuses.

Autor: Anna Aurelia Minev/ERR

Kuid nüüd heidan taaskord kõrvale metafüüsika ja sukeldun antiromantismi ning eelkõige anti-metafüüsikasse. Põhjendan, miks "Armastajad" kunstiaktina on nihilistlik ja eelkõige anarhistlike sugemetega, tähistades, et eksisteerivad üks näiline adresseerija ja tõeline adresseerija. Komponendid, mis annavad võimaluse vaadata akti nii fundamentalistlikust perspektiivist, seda siis eelkõige passioon, ja teisalt vastupidises tähenduses, mida on modernistlik anarhism.

Toon lühidalt välja subjekti B ja subjekti C potentsiaalse rolli afektiivses aktis.

Tätoveerija ehk subjekt B:

Subjekt B sümboliseerib osavõtmatut kuulajat. Mõneti kui väikest kapitalisti, kes on saabunud stseeni lihtsalt oma rolli täitma või tööd tegema. Tema töö seisneb eelkõige subjekti A ihule tolle meelest sümboolse sõna igavikulises jäädvustamises, olenemata sellest, kas subjekt B meelest on sõna "armastajad" tundelise laenguga. Võimalik, et sellisel juhul on subjekt B jaoks tegu tühja sõnaga, tähendades, see sõna lihtsalt on. Seega subjektile B ei ole oluline, mida subjekt A ehk kunstnik akti põhjenduseks vestleb. Kohati muutuvad subjekt A monoloogid subjekt B veenmise protsessiks. Subjekt A tahteks tõendada, et hetkes toimuv omab suuremat tähendust kui see tegelikult võib omada. Kokku saavad seega kõrge ja maine. Ootused ja reaalsus. Tegu ülistav tekstuaalsus ja ülistust maandav maisus ehk tätoveerimine kui tegu. Subjekt B roll on seega kahetine, adresseeritav ehk reguleeritud tööjõud, ning teisalt võimalik kaasadresseerija.

Viiulimängija ehk subjekt C:

Subjekt C kui kolmas vaataja. Võimalik vaataja eikusagilt. See tähendab, et publikule jääb mõistatuseks, kas subjekt C on neutraalne või hinnanguline vaataja eikusagilt. Kohati on subjekt C lihtsalt müra. Eelkõige destruktiivne müra sõnale. Heitlik tähelepanu tõmbaja. Tragöödia mõõtmelisuse lisaja. Viiuldaja on subjekt A suhtes fookuse eemale kiskuja, ja seda eelkõige inimekstraktini jõudmise perspektiivist. Ta on eneseunustusele vastutöötaja. Meenutaja, et sa ei ole veel jõudnud sinna välja, kuhu sa tahad jõuda. Seega, müra ei lase ennast unustada, enese sisse langeda. Siinsel juhul tekib taaskord küsimus, kas mitte subjekt C pole see õige adresseerija, seda eelkõige tema positsioonist ning funktsioonist oletades. Segaja mittekusagilt. Keegi kolmas.

Autor: Anna Aurelia Minev/ERR

Kuid nüüd siiski peamine, nood, kes tegelikult muudavad performance'i "Armastajad" tõeliseks nihilistlikuks ja anti-metafüüsiliseks aktiks – publik.

Publik ehk subjekt X

Mis võib sütitada subjekti A osaliselt pihtima, teisalt veenma, kolmandaks kaasa kutsuma, neljandaks rääkima oma isiklikku tõde, viiendaks adresseerima neid, kes teda vaatavad?

Võimalik, et lisaks tahtele tajuda iseenda tuuma, saab määravaks teinegi tahe. Nimelt kontroll ja tsiviliseeritus. Viimast võimaldab subjektile A peale subjekt B ja C eelkõige subjekt X ehk publik.

Ning kontrolli aktuaalne ärgitaja ongi eelkõige publik, tähendades, et subjekt A iha kogeda lahtilaskmise kogemust muutub pöördvõrdeliseks ehk hoopis ihaks kontrollida vaatajate ees oma tundeid ning eelkõige naudinguid. Viimane ongi võimu tajumise üks printsiipe ehk kontroll naudingute üle. Seega muutub tõeliseks kolmandaks hoopis neljas ehk publik, subjekt X, kes nn kontrrevolutsioonilise aktina pöördub hinnanguliseks vaatajaks ehk tõeliseks adresseerijaks.

Seega peformance'i "Armastaja(d)/The Lovers" püant seisneb eelkõige tagurpidi lugemises – adresseerija on adresseeritav.

Kes räägib, ja kes vaatab?

***

Performance toimus 1. detsembril avatud galerii Vent Space avamise raames.

 

1 kunstnik

2 tätoveerija

3 viiuldaja

4 Kelly Turk. "Võidukas hobune"

5 Sveta Grigorjeva. "Kunagi ehmusin...jt luuletusi"

6 Marta Vaarik "Millised oleksime kui meid oleks kasvatatud kaisus?"

7 Marta Vaarik. "Millised oleksime kui meid oleks kasvatatud kaisus?"

8 Marta Vaarik "Ibid"

9 David.

10 William Shakespeare. Kuningas Henri Kuues. Monoloog

11 The Lovers Tarot Rider Deck.

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: