Sõnasäuts. Bruno Benno Bernhard ({{commentsTotal}})

Kui 18. sajandil oli eesnimede valik Eestis suhteliselt väike, siis 19. sajand tähistab nimevara avardumist.

Paremale järjele jõudnud eestlased seadsid end kõrgemale talurahvast, hakkasid end pidama peaaegu sakslasteks ja pikkisid eesti keelde peenemaid saksa sõnu.

Sakslaste nimed olid mainekamad ja nii soovisid ka eestlased anda oma lastele mitmeosalise võõrapärase nime. Nagu näiteks Bruno Benno Bernhard. 

Sajandilõpu ajakirjandus kirjutab lapsevanematest, kes olevat lapsele antud peene nime kohe pärast ristimistalitust ära unustanud. Või väänanud nime nii, et keegi aru ei saanud, mis nimega on tegu.

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: