Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Sõnasäuts. Bruno Benno Bernhard
Kui 18. sajandil oli eesnimede valik Eestis suhteliselt väike, siis 19. sajand tähistab nimevara avardumist.
Paremale järjele jõudnud eestlased seadsid end kõrgemale talurahvast, hakkasid end pidama peaaegu sakslasteks ja pikkisid eesti keelde peenemaid saksa sõnu.
Sakslaste nimed olid mainekamad ja nii soovisid ka eestlased anda oma lastele mitmeosalise võõrapärase nime. Nagu näiteks Bruno Benno Bernhard.
Sajandilõpu ajakirjandus kirjutab lapsevanematest, kes olevat lapsele antud peene nime kohe pärast ristimistalitust ära unustanud. Või väänanud nime nii, et keegi aru ei saanud, mis nimega on tegu.
Toimetaja: Merit Maarits