Valitsuse otsus tagab Niguliste jäämise muuseumiks ja kontserdisaaliks ({{commentsTotal}})

{{1544769960000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Valitsus ja Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) saavutasid kokkuleppe, mis tagab, et Niguliste kiriku hoone jääb Eesti Kunstimuuseumi filiaaliks ja kontserdisaaliks.

Valitsuse otsuse kohaselt eraldatakse EELK-le 2018. aasta riigieelarvest 6,8 miljonit eurot. EELK omakorda loobus Niguliste kiriku ning sealsele kogudusele kuulunud vallasvara tagastamise nõudest.

Kokkulepe tähendab, et pikaajaline vaidlus hoone omandiküsimuse üle on lõppenud ning kultuuriväärtuse uurimine ja kunstiaarete eksponeerimine jääb endiselt kirikuhoonesse, kuhu riik on loonud selleks kõige sobivamad tingimused, teatas kultuuriministeerium reedel.

"Pikk vaidlus omandisuhete üle põhjustas Eesti Kunstimuuseumile kahtlemata suurt ebakindlust. Nüüd on selge, et hoone jääb kunstimuuseumi filiaaliks, mis on parim lahendus Nigulistes olevate hindamatute kunstiväärtuste eksponeerimiseks. Kindlasti rõõmustab see lahendus kõiki kultuurisõpru nii Eestist kui ka välismaalt, sest Niguliste kirik on olnud mitte ainult armastatud näituste paik, vaid ka üks hinnatumaid kontserdisaale tänu selle akustikale ja atmosfäärile," ütles kultuuriminister Indrek Saar.

"Kindlasti oli muuseumi pikaajaliste plaanide tegemise seisukohast ebakindlus ja seda eelkõige erasektori toetuse saamiseks meie näituseprojektidele või mingisugustele pikematele projektidele - kogu see rahastamine oli suhteliselt ebakindel, kuni omandiküsimus oli määratlemata," sõnas Niguliste muuseumi direktor Tarmo Saaret "Aktuaalsele kaamerale".

Niguliste muuseum on üks väheseid Euroopa muuseume, kus kirikukunsti eksponeeritakse rekonstrueeritud ajaloolises pühakojas. Seal asub Eesti Kunstimuuseumi kesk- ja varauusaegse kirikukunsti kogu, mis on hinnalisim ja rahvusvaheliselt kaalukaim kunstikollektsioon Eestis. Selles säilitatakse Eesti Kunstimuuseumi väärtuslikumaid kirikukunsti näiteid nagu Hermen Rode peaaltar, Bernt Notke maal "Surmatants" ning Püha Antoniuse altar ehk Passiooni altar.

"Pärast pikka ebamäärast perioodi, kui muuseum andis endast siiski parima, on nüüd palju suurem kindlus oma tegevusi jätkata. Saame veelgi paremini hoida ja tutvustada kirikukunsti. Meie eesmärk on hoida Nigulistet Eesti sakraalkunsti keskusena. Kunstimuuseum soovib selle nimel kindlasti koostööd jätkata ka kirikuga ning kinnitame, et hindamatu pärand on heades kätes," lisas sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum juhatuse liige Sirje Helme.

Niguliste kiriku hoone ise on Eesti sakraalehituse üks paremaid näiteid. Kirik rajati tõenäoliselt 13. sajandi keskpaigas, seda täiendati 14. sajandil ning põhjalik ümberehitus toimus 15. sajandil. Kirikust sai Tallinna kauneim pühakoda ning tänapäeval on nii Niguliste kirikuhoone kui ka selles asuv kirikukunsti ekspositsioon Eesti rahvuslik uhkus.

 

Allikas: BNS, ERR



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: