Airis Erme jõulujutt. Kuulaja pada ({{commentsTotal}})

Lumekoristus Tallinna tänaval.
Lumekoristus Tallinna tänaval. Autor/allikas: ELMO RIIG/Sakala/SCANPIX

Airis Erme jõulujutt "Kuulaja pada".

Tal polnud aimugi, kuhu ta oli sattunud. Ta lihtsalt avas silmad ja... ärkaski sellises võõras kohas ja kehas. Säilinud oli teadmine, et see pole tema "oma" koht. Need pole "tema" kaaslased. Kuid oli see halb või hea, karistus või ülendus või hoopis mäng? Ehk mingi kindel ülesanne teatud ajalistes piirides? Vihjeid polnud. Võetud oli kogu eelnev mälu, välja arvatud tõik, et ta PIDI. Tulema.

Kõikjal olid kogukonnad. Ta jälgis nende käitumisi ja toimetusi. Otsis loogikat. Tähendust. Miks tehakse haiget, selle asemel et teha rõõmu?

Inimestest läbi vaadates nägi ta kuldset kirgastumist, taevasinist tarkust, metsarohelist mõistmist, koidikuroosat õppimishimu, võilillekollast soojust ja paljugi veel. Selles oli meeletu jõud. Kuid see jõud tardus, murenes, hääbus, saastus kokkupuutes mingi muu ebamäärast värvi nimetu massiga. Tekkis imetabane reaktsioon, mille käigus valgus välja uus aine – sapi ja sarkasmina, nakatas kadeduse, kibeduse, viha hävitava energiaga.

Ta vaatas ja mõtles hulk aega... Oli aasta pimedaim aeg. Ta kõndis inimeste keskel ja nägi, et nende sees oli nii suurel hulgal saastunud energiat, et värvid ei paistnud enam läbi. Talle öeldi halvasti, teda tõugati, vaadati viltu, irvitati selja taga, parodeeriti ja aplodeeriti. Oh kui teravmeelne ja naljakas. Näe milline tola. Paras talle.

Aga tema ei teinud muud kui kuulas ja võttis vastu. Pani suurde kotti ja viis kõik kaasa. Kallas kokku suurde patta, paja pani tulele. Ja keskendus. Asi hakkas tasapisi ilmet võtma. Värvid tulid tagasi, hakkasid särama. Vastandreaktsioon toimis. Pajast voogas süsimusta taeva poole seninägematu ere voog nagu ülespoole langev valgusekosk. Pudenes nähtamatute osakestena kõikjale alla tagasi. Kuni kogu maa oli kaetud.

Inimesed ärkasid hommikul üles ja imestasid, et kuidagi kergem oli. Äkitselt märgati pisikest külmunud lehekest (mis nägi välja nagu filigraanne kunstnikutöö), rõõmuvälgatust mängiva lapse silmades, kellegi varrukale keerdunud lõngajuppi (mis sobis sinna ideaalselt), pilvedest kumava draakoni poolmuigvel nägu... ja tuhandeid muid üllatavaid pisiasju. See nakkas ja levis.

Keegi küsis: "Mis see on, miski oleks nagu teisiti?" Ja keegi vastas: "Advent. Tulemine..."

Toimetaja: Merit Maarits



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: