Kujutava kunsti aastaeelarve ulatub esmakordselt poolteise miljoni euroni
Kujutava kunsti valdkonna kogumaht 2019. aasta kultuurieelarves ulatub esmakordselt ajaloos poolteise miljoni euroni. Suurima muutusena on Kunstihoone alanud aastast täielikult kultuuriministeeriumi tegevustoetusel, mis vähendab oluliselt konkurentsi Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitalis.
Viimaste aastate jooksul on kultuuriministeeriumi eelarvest kunstivaldkonnale suunatud rahastuse osakaal järjekindlalt kasvanud. Nelja aasta taguse ajaga võrreldes on see tõusnud kolm korda.
"Riik toetab kunstnike loometegevust, kunsti rahvusvahelistumist, aga ka näituste valmimist, et kunst jõuaks võimalikult suure publikuni. Kunst aitab maailma mõista, ärgitab kujutlusvõimet ja paneb esitama olulisi küsimusi," põhjendas kultuuriminister Indrek Saar.
Suurim muutus kunstivaldkonna rahastamises puudutab alanud aastast Kunstihoonet, mis jätkas möödunud aastal tööd riigi ja Eesti Kunstnike Liidu loodud sihtasutusena. Alanud aastal suureneb kunstihoone tegevustoetus 350 000 euro võrra, ulatudes kokku 615 000 euroni. Tänu toetuse tõusule ei pea Kunstihoone oma igapäevase näitustegevuse jaoks enam lisaraha taotlema Kultuurkapitalist. See omakorda jätkab võetud suunda, et riigi osalusega sihtasutused ei peaks taotlema oma põhitegevuse eelarvet Kultuurkapitalist. Samuti eraldatakse Kunstihoonele hädavajalike remonditööde tegemiseks investeeringutoetus, mis on üle 105 000 euro.
"Meie kunstnike looming on alati olnud sõltumatult aegadest ja rahastamisest terav, ühiskondlikult sekkuv, kriitiline. Seda on märgatud nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Kunstnikele võimalikult laiade loomisvõimaluste tagamiseks võtab Kultuuriministeerium suurema vastutuse kunstivaldkonna arengu eest. Nii aitame tagada, et kandvad ideed rahapuuduse tõttu teostamata ei jääks, olgu siis Eestis või maailma kunstiareenil, kus Eesti kohalolu on eriti oluline," lisas minister Saar.
Alanud aastaks on kultuuriministeeriumi eelarves kunstivaldkonnale kavandatud toetuste kogusumma koos investeeringutega 1,5 miljoni eurot. Suurenevad kunsti rahvusvahelistumisele mõeldud summad, tõusevad SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus tegevustoetus ja Veneetsia biennaali Eesti paviljoni eelarve ning toetatakse valdkonna arendustegevusi. Ainuüksi kunsti rahvusvahelistumiseks panustab kultuuriministeerium lisaks selleks mõeldud taotlusvoorudele nagu Eesti Kultuur Maailmas 300 000 eurot. Jätkub ka kunstnikupalga maksmine, nii et ka 2019. aastal toetab ministeerium kokku palga maksmist 11 kunstnikule.
Jätkub osalise tegevustoetuse maksmine Eesti Kunstnike Liidu galeriidele, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumile, Eesti Kunstiakadeemia sihtasutuse Narva kunstiresidentuurile ja Konrad Mägi Sihtasutusele.
Toimetaja: Valner Valme