Toomas Siitan: Eesti Kontserdi produktsioonisüsteem vajab olulisi muutusi ({{commentsTotal}})

Eesti Kontsert.
Eesti Kontsert. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Sihtasutuse Eesti Kontsert produktsioonisüsteem vajab uuenduskuuri, ütles asutuse uue nõukogu juht Toomas Siitan pärast seda, kui nõukogu oli veidi alla kuu ametis olnud. Möödunud aasta lõpp tõi mäletatavasti asutuse enda tellitud erikontrolli aruandega ilmsiks rahaprobleemid.

Probleemide keskmes oli Peeter Vähi ja Tiina Jokineni ettevõte ERP ning ansambli Hortus Musicus tegevus, mis tõi asutusele ligikaudu 300 000 euro suuruse kahju vahemikus 2013 kuni 2016.

Ka kultuuriminister Indrek Saar ütles nende sündmuste valguses, et Eesti Kontserdi eelarve planeerimisel tuleb teha muutusi.

Möödunud aasta lõpus ametisse asunud uue nõukogu juhi Toomas Siitani sõnul on probleem Eesti Kontserdis laiem ja süsteemsem.

"Ma arvan, et see asutus ootab olulisi muudatusi produktsioonisüsteemis. Produtseerimine ei ole rahaliselt efektiivne. Nõukogu küsimus ei ole kunstiline külg, kuid publiku huvi, sissetulek ja kunstiline tase on ju ka omavahel tugevalt seotud. Nii et olulisi muudatusi produktsioonis on kindlasti vaja," ütles Siitan.

Näiteks Saaremaa Ooperipäevade eelarve on 900 000 eurot ja järgmiseks suveks oodatakse 15 000 külalist, ütles Eesti Kontserdi juhatuse liige Jüri Leiten.

"Meil on uus aasta ja uus eelarve. Eesti Kontserdil võlgasid ei ole. Saaremaa Ooperipäevadel on pooled piletid müüdud ja me ei ole miinuses. Ooperipäevade eelarve koosneb väga mitmest osast, kus on ka Eesti Kontserdi osalus sees. Ja need probleemid on tänaseks kõik lahendatud," sõnas Leiten.

Kultuuriministeerium leidis vahendeid, et tõsta Eesti Kontserdi tegevustoetust ligi 300 000 euro võrra ning seega on sellest tulenevalt sel aastal asutuse tegevustoetus väiksem ja nad peavad oma tegevused planeerima vastava summa ulatuses.

Uue nõukogu juht Toomas Siitan täpsemalt produktsiooni probleemidest rääkida ei soovinud, sest vajab aega, et asutuse raamatupidamisse ja hingeellu süüvida. Eesti Kontserdis alates 1992. aastast töötav ja alates 2017. aasta lõpust peaprodutsendi ametis olev Lauri Aav ütles, et asutuse finantstegevuse järelvalve peaks efektiivsem olema.

"Võib-olla ma ei osanud seda alguses ise ette näha, aga suurim väljakutse on kontserttegevuse finantsjärelvalve, mis on osutunud töömahukamaks kui ma algselt prognoosisin. Ja kui me räägime kontserttegevusest tulenevatest majandustulemustest, siis me ei ole aasta jooksul majandustulemuste suhtes miinuse suunas liikunud," sõnas Aav.

Suurimad väljakutsed kontsertide planeerimisel on väike rahvaarv, samuti kontsertkava mujal maailmas toimuvaga kooskõlas hoidmine.

"Eesti väikese rahvaarvu kohta on meil kultuurisündmusi väga palju. Aga leida kõikidele nendele kultuurihuvilistele täissaale, on väljakutse. Samuti on väljakutse käia ühte jalga muus maailmas toimuvaga ja olla kontsertide korraldamisel kaasaegne. Ja teiseks, hoida asja finantsiliselt vee peal," lisas Aav.

Aav tunnistas, et kontsertide korraldamise strateegia on olnud probleem, mis on neid kimbutanud, kuid usub, et nad on selle majasiseselt nüüd paika saanud.

"Aga me ei saa unustada, et lisaks Eesti Kontserdile on sarnaste kontsertide korraldajaid nii munitsipaal- kui ka eraõiguslikel alustel viimastel aastatel juurde tulnud ja me konkureerime ka ju kõigi nendega. Meil on tegelikult hea infovahetus olemas, aga 100-protsendiliselt sünkroniseerida oma tegevusi on võimatu," nentis Aav.

Eesti Kontserdi nõukogu järgmine koosolek toimub esmaspäeval, 14. jaanuaril.

Toimetaja: Merit Maarits



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: