Eesti kunstipublik tuleb muuseumisse ennekõike tuntud nime peale ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Michel Sittowi näitus KUMUs.
Michel Sittowi näitus KUMUs. Autor/allikas: LIIS TREIMANN/EESTI MEEDIA/SCANPIX

Nii Eesti kui ka maailma tähtsamates kunstimuuseumides on viimase aastaga purustatud publikurekordeid. Kui Eesti Kunstimuuseumi külastas möödunud aastal rekordilised 440 000 inimest, siis Pariisis ületas Louvre'i külastajate hulk rekordiliselt 10 miljoni inimese piiri. Kui Eesti kunstipublik tuleb muuseumisse tuntud nime peale, siis Lääne-Euroopas usaldab publik aga muuseumi kui kvaliteedimärki.

Ajaleht Le Monde kirjutab, et Louvre'i publikuhuvi tõusu taga on üleüldine turismisektori taastumine pärast terrorirünnakutega kaasnenud langust. Samuti on suurenenud Prantsusmaad külastavate Hiina turistide arv, seda eriti viimase viie aastaga. Enne seda oli Hiina turistide arv päevalehe andmeil pea olematu.

New Yorki Metropolitani muuseumis käis samuti rekordiline hulk inimesi – üle  seitsme miljoni.

Eesti Kunstimuuseumi möödunud aasta rekordilise publikuhuvi taga on kindlasti väga populaarne näitus Michel Sittowi loomingust, samuti näitus Baltimaade sümbolismist ning väljapanek tuntud marinisti Ivan Aivazovski loomingust.

Kui otsida põhjuseid, miks muuseumikülastajate arv tõuseb ühtlaselt nii Eestis kui ka Lääne-Euroopas, siis Eesti Kunstimuuseumi direktor Sirje Helme ütles, et hea näitus ei ole ainus faktor, mis inimese muuseumisse toob. Muuseum on järjest enam elamuspõhine.

"Muuseumisse ei tulda ainult kunstniku tööd vaatama, mis muidugi peaks olema peamine põhjus, kuid selge on see, et seal veedetakse aega rohkem. Küll istutakse sõpradega pärast kohvikus või restoranis istudes. Ja kui ma praegust tendentsi vaatan, siis eriti populaarne suund on muuseumide poed, disain ja tooted. Parim näide on minu meelest New Yorki MoMA, mis on välja arendanud absoluutselt selge oma brändi, neil on oma disainipood ja see tase on väga kõrge," selgitas Helme.

"Kohalik rahvas on kaubamajadest nii üleküllastunud, et kui neil midagi originaalset vaja on, lähevadki nad hoopis muuseumipoodi. Ma mäletan ka, kui Moderna Museet Stockholmis avati, siis selle muuseumi restoran oli üle põhjamaade kuulus, kuhu sõidetigi lihtsalt sööma. On ka trendid, mis haakuvad sotsiaaltegevusega. Ühiskonnal on ootus, et muuseum tegeleks ka erivajadustega inimestega, halbade õpilastega, ülekäte läinud noortega jne. Ja teiselt poolt selline sekkumine või haakumine ärimaailmaga ehk et muuseum toodab ise mingi toote, mida inimene meelsasti ostab," lisas Helme.

Mis aga toob inimese muuseumisse? Möödunud juubeliaasta kunstielu suursündmustena aset leidnud Michel Sittowi tööde väljapanek Washingtonis ja Balti sümbolismi näitus Pariisis osutusid väga edukaks. On ju Orsay muuseumi kollektiiv tunnistanud, et kohaliku rahva huvi Baltimaade kunsti vastu pakkus meeldiva üllatuse. Eestis enim publikut ligi meelitanud näituste seas on kindlasti juba eelmainitud Michel Sittowi näitus, mida külastas umbes 64 000 inimest. 2014. aastal külastas samuti Kumu kunstimuuseumis toimunud näitust Aleksandr Vassiljevi kollektsiooni kuuluvatest art déco kostüümidest ja aksessuaaridest umbes 44 000 inimest. Ning enne seda on ajalukku jäädvustunud 2001. aastal Eesti Kunstimuuseumi toonases ajutises saalis Rotermanni soolalaos avatud Andy Warholi näitus, mida külastas umbes 20 000 inimest. Kas külastaja usaldab head muuseumi kui kvaliteedimärki või on siiski kõige olulisem seal eksponeeritav kunstnik?

"Kui rääkida käitumismustritest, siis minu meelest võiks tõmmata küll mõttelise piiri Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Lääne-Euroopas on kindlasti tugevam traditsioon juba varajasest lapsepõlvest muuseumis käia. Kui meenutada, siis Eestis avati Kumu kunstimuuseum ju alles 2006. aastal. Kultuuriharjumused ja väärtuskäitumised ongi pikaajalised protsessid ja kujunevad põlvkondade jooksul," märkis kunstikriitik ning kunsti- ja visuaalkultuuri ajakirja KUNST.EE peatoimetaja Andreas Trossek.

"Eesti publik usaldab kindlasti, nagu kogu maailma publik, tuntud nime. Aga see tuntud nimi on kultuuriti erinev. Me võime ju mõelda, et edukas näitus Eestis võiks olla menukas ka Lätis, aga see ei pruugi nii minna. Globaalseid brände ongi vähe ja kultuuris on neid samuti vähe. Ja samuti usaldab Eesti publik peaasjalikult vanemat kunsti. Surnud kunstnik on parim kunstnik, kui eestlase käest küsida," lisas Trossek.

"See, et Eesti muuseumikülastajate arv kasvab, näitab, et me ei ela isoleeritud maailmas. Ka meie naaber Soome raporteerib juba mitmendat aastat muuseumikülastuste kasvu. Me elame tänapäeval sellises maailmas, kus paljusid asju on lihtne seletada raha keeles. Me elame majanduskasvu ajastul ja tundub, et see on seotud ikkagi ka sellega, et me kõik saame siin planeedil veidi rikkamaks, tekib rohkem vaba aega ja võib-olla ei viitsita enam nii palju supermarketites ringi jõlkuda ning minnakse hoopis muuseumisse," nentis Trossek.

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: