Valgas tegutses Konnaoja kõrval kunagi suur veinitehas. Nüüd on selle kompleksi asemel kaubanduskeskus ja säilinud torn annab aimu erinevate aegade arhitektuurilisest eripärast. Vana torn on tühi, kaubanduskeskus rahvast tulvil, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tõnu Noorits, Peeter Paasmäe ja Uku Põllumaa tegid nädalaga tiiru peale kogu Eestile. See on samade autorite seitsmes ehitiste väljapanek ja ikka tehtud nii, et Noorits pildistas üldplaane profitehnikaga ja Põllumaa detaile telefoniga.

"Tööstusehitised on Eestis väga selgelt loetavad, et nad on just tööstusehitised. Ka tänapäeva uusi ehitisi on selliseid. Reeglina on need muidugi kaugemast ajast - eelmise sajandi algupoolest. 100 aastat ja vanemate ehitiste puhul on kindlasti väga selgelt näha, et need on just tööstusehitised," rääkis arhitekt Uku Põllumaa.

Eestimaa pinnal on tsaariajast peale valmistatud väga erinevaid tooteid. Uraanirikastamisest raamatute trükkimiseni, jahutoodetest sõjatehnikani, laevadest filmideni, puidust õlle ja viinani. Aeg aga muutub ja näiteks Narvas, Kreenholmi manufaktuuris võidab nüüd tekstiilitoodete asemel tuntust hoopis kultuur. Tartus aga kestab jahutootmine tänaseni.

"Vaatasime läbi andmed erinevate objektide kohta ja tegime valiku, et need objektid on selgesti eristuvad, võimalikult arhitektuuriliselt põnevad, et need poleks kaasaegsed hallid tootmishooned, kus lihtsalt toodetakse. Ja ka Eestile iseloomulikult. Alates viinatööstusest, laevaehitusest jne," selgitas fotograaf Tõnu Noorits.

"Praegused tööstusehitised on juba nii anonüümsed, et need võivad olla ükskõik mis. Aga on olemas erandeid. Näiteks oleme saanud pildile ühe puidutööstuse, mis on väliselt väga eripärane," ütles Põllumaa.

Kolm autorit on nüüdseks jäädvustanud elavaid ja surnud ehitisi, fataalseid, laulvaid ja võimuehitisi. Kõigest sellest kokku saab tulevikus Eesti ehitiste raamat.