Urbanist Kadri Lind: tahaks teha Tartust filmi nii, et kohalikud ei saaks aru, et see on Tartu ({{commentsTotal}})

Urbanist ja linnafestivali UIT korraldaja Kadri Lind.
Urbanist ja linnafestivali UIT korraldaja Kadri Lind. Autor/allikas: Ruudu Rahumaru

23. jaanuarist linastub Tartu Elektriteatris linna- ja arhitektuurifilmide eriprogramm. Eriprogrammi kuraator on urbanist ja linnafestivali UIT korraldaja Kadri Lind, kes rääkis ERR kultuuriportaalile muu hulgas, miks on oluline, et elanikud suhestuksid oma linnaruumiga, mis tema kriitikameelt Eesti linnades häirib ja mis paitab ning mis linnu külastajad filmiprogrammis näevad ja miks ta ise teeks hea meelega filmi just Tartust.

Miks on oluline, et linnaruum ei oleks ainult pelgalt kas funktsionaalne või esteetiline, vaid ka selline, millega elanikud suhestuksid?

Linn on põnev uurimisobjekt, sest nii palju kui on linnas inimesi, on ka erinevaid vaateid sellele, kuidas linnaruumi kasutada. Võib valmis disainida tervikliku lahenduse, kuid lõpuks hakkab see siiski nn oma elu elama. Mind on kõige enam huvitanud see, mis linnaruumis toimub ja eriti ajutisuse aspekt. Ootamatult võib esile kerkida mõni kasutus, mis on oma ebakonventsionaalsusest olenemata väga loov ja lisab linnaruumi midagi positiivset. Näiteks tänavakunstnike töö on küll illegaalne, kuid nad on sellegipoolest suurepärane näide elanikest, kes on väga tundlikud end ümbritseva linnaruumi suhtes.

Kaader Guy Maddini filmist "Minu Winnipeg" ("My Winnipeg"). Autor: pressimaterjalid

Linn tekitab neist mõtteid (tänavakunstnikud mainivad tihti, kuidas "seinad nendega räägivad") ja inspireerib kunstiteoseid, mis on seotud oma asukohaga. Igasugune positiivselt aluselt loodud suhe end ümbritsevasse tekitab meis soovi olla pisut tähelepanelikum ja hoolivam. Urbanistid räägivad palju sellest, et tänav on kui elutoa pikendus – koht, kus me tunneme end turvaliselt ja koduselt aga ühtlasi tunneme ka ühist vastutust, et hoida see puhas ja mõnus. Kõige parimal juhul on see tänavaelutuba ka kõigile avatud – me elame linnades koos paljude erinevate inimestega, võiksime püüda üksteist rohkem mõista.

Kui me räägime konkreetsemalt Eestist, nii suurematest linnadest kui ka provintsidest, siis mis praegusel ajal urbanistide – nagu sina – kriitika- ja ilumeelt või üldiselt hinge kriibib?

Mulle meeldiks, kui enamatel inimestel oleks võimalus oma igapäevaseid käike rohkem jalgrattaga teha ehk et ratas oleks võrdväärne transpordivariant teiste seas. Olen elanud erinevates Hollandi linnades ja ka mulle endale oli pisut uskumatu, kui hea enesetunde tekitab rattaga liiklemine. Pea puhkab ja kiirus on täpselt paras – on aega enda ümber vaadata. Linn tundub ka palju kättesaadavam ja dünaamilisem, sest kergem on teha spontaanseid peatusi ja valida erinevaid teekondi sihtmärki jõudmiseks.

"Linnad filmides" programm linastub Tartus. Kuidas sulle Tartu keskkonnana ja linnana tundub? Mis on selles linnas erilist, mis häirivat?

Tunnen, et Tartus on soositud elanike panus, siin on võimalik riskida ja katsetada. Katsetamine on igasuguse loomingulise tegevuse loomulik osa ja Tartu pakub selleks turvalist pinnast. Füüsilisest linnaruumist rääkides on mulle meeltmööda, et võimalused Tartus jalgrattaga liiklemiseks on paranemas ning tänavapildis on aasta-aastalt näha aina rohkem rattureid. Elan sellele väga kaasa. Vaadates linnapilti ja oma tutvusringkonna liikumisharjumusi, on selge, et kui tagatud on turvalisus ja mugavus, siis on võrdlemisi loomulik ja lihtne otsustada kodust väljudes ratta kasuks. Häirivaid jooni on vähe, küllap vist vaid see, et kuna aastate jooksul oleme UIT festivali raames väga põhjalikult linna avastanud, siis tekib aeg-ajalt hirm, et kõik tänavad ongi nüüd päriselt läbi käidud. Aga tegelikult ei ole, leiame alati mõne uue nurgataguse või putka, mis jälle mõtet toidab.

Mis linnad on filmiprogrammis esindatud? Mis linnas ise filmi teeksid, kui selline võimalus avaneks?

Filmide kaudu saab reisida Barcelonasse, Berliini, Rooma, Kopenhaagenisse, Columbusesse, New Yorki ja Winnipegi. Minus tekitab aga elevust mõte, et need on võrdlemisi intiimsed vaated linnadesse, see on iga režissööri nägemus sellest linnast. Linnadel on ju nii palju nägusid kui on inimesi, kes nendest mõtlevad.

Kaader Wim Wendersi filmist "Taevas Berliini kohal" ("Der Himmel über Berlin", "Wings of Desire"). Autor: pressimaterjalid

Linnafestivali UIT korraldades otsime alati kohti Tartus, mis on unustusse vajunud või on märkamatuks jäänud. Põnev väljakutse oleks teha film Tartust nii, et kohalikud ei saaks aru, et see on nende kodulinn.

Milliste mõtetega loodad teda näha vaatajaid seanssidelt lahkumas?

Sellisel lumisel ja külmal ajal on väga rõõmus meel pakkuda publikule võimalust end kinosaalis mõnusalt sisse seada ja neid võluvaid linnavaateid jälgides pisut oma isiklike linnakogemuste üle mõtiskleda. Võib juhtuda, et leitakse enda jaoks mõni täiesti uus sümpaatne linn, aga eriti loodan, et külge jääb too nn poeetiline pilk, mis paneb ka oma kodulinna pisut uudishimulikult vaatama. •

"Linnad filmides" eriprogramm toimub 23.–27. jaanuarini. Filmid juhatavad sisse linna- ja filmiarmastajatest spetsialistid, nende seas Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus, semiootik Katre Pärn ja keskkonnapsühholoog Grete Arro.

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: