Arvustus. Julian Lynch eeskätt kitarristina ({{commentsTotal}})

Julian Lynch festivalil Piknik i Parken 2017. aastal Frogneris, Oslos (Norra).
Julian Lynch festivalil Piknik i Parken 2017. aastal Frogneris, Oslos (Norra). Autor/allikas: Tore Sætre / Wikimedia

Uus plaat

Julian Lynch
"Rat's Spit" (Underwater Peoples)
8/10

New Jersey päritolu, ent Wisconsinis baseerunud multiinstrumentalist Julian Lynch oli kümnendi hakul mitmete sooloplaatidega üsna aktiivne. 2013. aasta "Lines" oli Lynchi eelmine kauamängiv, näidates muusiku psühhedeelset folgilikku, jazzilikku ja ka veidi progelikku stiili senisest küpsemalt. Instrumentide osas kombineeris Lynch kitarre ja puhkpille ning integreeris ka süntesaatoreid oma kõlakangasse.

Vahepeal keskendus mees doktoriõppele etnomusikoloogia ja antropoloogia erialadel. Üllatus oli tema liitumine ansambliga Real Estate, mis aastal 2017 ilmutas neljanda albumi "In Mind", ühtlasi nende esimese koos Lynchiga soolokitarristi rollis.

Uuel soolotööl üle kuue aasta kasutab Julian Lynch senisest vähem puhkpille. Kõrva torkab vaid rabe altsaksofonisoolo loo "Peanut Butter" keskel. Selle asemel keskendub laulukirjutaja oma seadetel rohkem süntesaatorlikele kõlavärvidele ja mängib rohkem soolokitarripartiisid. Juba sillerdavalt kihilises avaloos "Catapulting" kuuleb üsna nõelavaid soolopartiisid. "Hexagonal Field" on jällegi veidi julgem lähenemine süntpopilikule territooriumile, säilitades siiski psühhedeelse kihistatuse. Muidu on Julian Lynchi psühhedeelia endiselt hillitsetud ja introvertne. Piisavalt erinev senitehtust, aga säilitades teatud tuntud headuse. 

Toimetaja: Merit Maarits



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: