Sõna on kasutust leidnud näiteks Marie Underi luuleridades: Näe, põõsas tuigub lindudest / ja lauludest, maa – hauludest.

Auru kohta öeldakse veel ka uhk (käändub: uha). Väljahoovav külm vesi v. aur; hoovus, voog - uhk. Merest tõuseb jäine uhk. 

Seegi sõna on leidnud tee Underi luuleridadesse: Vibuna üks kuju ahas / üle lummutava luha, / läbi hõbedase uha / paistab, nägu valuvahas.