Kultuurimälestiste omanikud saavad 1,4 miljonit eurot toetust
Muinsuskaitseamet eraldab tänavu kultuurimälestiste korrastamiseks 1,4 miljonit eurot. Toetust saavad nii pühakojad, kunsti- ja ehitismälestised kui ka muinsuskaitsealadel asuvad hooned. Vajadus toetustele on muinsuskaitsevaldkonnas jätkuvalt tugev.
"Muinsuskaitseametile laekus üle 300 toetuse taotluse kogusummas üle 8 miljoni euro, mis näitab kasvavat vajadust. Paljude hoonete remondivõlg on tõusnud üle kriitilise piiri, pea kolmandik ehitismälestisi on halvas või avariilises seisus, selle trendi muutmiseks on vaja lähiaastatel suurendada investeeringuid kultuuripärandi säilitamisse," ütles Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie.
Suuremad toetussummad eraldati ka sel aastal peamiselt katusetöödele ja märkimisväärne summa kulub mitmete linnuste varemete konserveerimiseks.
Varasemast rohkem esitati taotlusi muinsuskaitsealal asuvate hoonete korrastamiseks. Suurima toetuse, 15 000 eurot, saab selles kategoorias katusetöödeks Haapsalu vanalinna muinsuskaitsealal, Promenaadi 6 asuv hoone. Muinsuskaitsealal asuvate varemete konserveerimise osas läheb suurim toetus, üle 11 000 euro, Rebala muinsuskaitsealal asuvate objektide konserveerimistöödeks.
Pühakodade osas jätkatakse peamiselt pühakodade programmiga alustatud tööde lõpule viimist. Näiteks pannakse käesoleval aastal punkt Urvaste kiriku katusemaastiku, Pühajõe kiriku katuse ja Sangaste kiriku tornikiivri restaureerimisele. Jätkuvad ka mitmed teised tööd ning pühakodadest rahaliselt kõrgeima toetuse, 70 580 eurot, saab katusetöödeks Sindi Jumala Ilmumise kirik. Kõik kunstimälestistele jagatavad toetused lähevad kirikutes asuva kunstivara korrastamiseks.
Tänavu jagab Muinsuskaitseamet toetusi uuel moel, samast taotlusvoorust saavad toetust nii muinsuskaitsealused ehitised ning kunstimälestised kui pühakojad. Vaatamata sellele, et programm "Pühakodade säilitamine ja areng" lõppes 2018. aastal, toetab Muinsuskaitseamet pühakodasid edasi samas suurusjärgus.
Pühakodade toetuseks eraldab Muinsuskaitseamet 2019. aastal 644 938 eurot ning muude ehitismälestiste ja muinsuskaitsealal asuvate ehitiste toetuseks 625 731 eurot, väärtuslike detailide konserveerimiseks ja restaureerimiseks 94 730 eurot. Ettenägematute tööde reservi jääb ligi 70 000 eurot.
2019. aastal käivitus järgmiseks neljaks aastaks pilootprojektina taluarhitektuuri taotlusvoor, mahus 100 000 eurot aastas. Uue muinsuskaitseseaduse jõustumisel hakkab riik osaliselt hüvitama mälestise omanikule seda osa kuludest, mis on muinsuskaitseseadusest otseselt tulenev kohustus – objekti uuringute läbiviimine ja muinsuskaitseline järelevalve. Selleks on ette nähtud 1,4 miljonit eurot aastas.
Täpsem ülevaade ameti toetustest ning taotluste hindamissüsteemist on kättesaadav Muinsuskaitseameti kodulehel.
Toimetaja: Valner Valme