Esimese teosena näitas Helme stuudios skulptuuri hundist ja viimase hambus olevast hanest, mille ümber on seatud ehtsatest jänesepabulatest kee (vt pilti üleval).

Jeesus Kristust kujutavat maali, mis Helmel stuudios kaasas oli, loomise ajal kunstniks ei peetud, märkis ta. "Tollel ajal seda kunstiks ei peetud, sest sellel ajal oli maalil teistsugune funktsioon. See, et on midagi, mida me ostame oma rõõmuks koju, millel ei ole funktsiooni, see on suht hiline ja koos renessansiga tulnud mõtteviis," rääkis Helme.

"See, et kunstil pole ainult funktsiooni, vaid tal on ka see, kuhu ta pannakse. Kas ta on kunst, kui ta on näitusel, või kui ta ei ole näitusel või vastupidi. 1917, kui Duchamp pani meeste pissuaari näitusele, see lõi kogu 20. sajandi kunsti ja teooria sassi. Nii et kunstiteose definitsioon on ikkagi väga kahtlane asi praegu."

Antwerpenis valminud maal KUMU kogust. Autor: ERR

Helmel oli kolmanda taiesena stuudios kaasas kastekann. "Kaasaegse kunstiga ongi see lugu, et nad tavaliselt ei ole üksikobjektid, vaid nad on hästi suured installatsioonid. See on Kiwa teos ja ta on teatavasti selline metafüüsiline tegelane."

 Kastekann KUMU kogus on osa kunstniku Kiwa teosest. Autor: ERR

Kiwa kastekann teeb ka häält. "See hääl, see kastekann, kõik ei oma mingit tähtsust. Aga Kiwa puhul on seal alati mingi sürreaalne mõtlemisviis. Kui sa seda tajud oma sisemuses, siis on hästi, kui ei taju, siis mis sinuga ikka teha. Kõik ei peagi tajuma. Aga see sagedus, see on valge müra." Ta lisas, et esialgu nad seda teost osta ei tahtnud.