Kirjanduspreemia nominendid Mari-Liis Lill ja Paavo Piik: "Jaanipäevaga" otsime vastust küsimusele, kes see eestlane siis on ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus näitekirjanduse kategooria üks nominente on Mari-Liis Lill ja Paavo Piik oma näidendiga "Jaanipäev", millega nad otsivad vastust küsimusele, kes see eestlane on ja millest eesti kui rahvus siis õieti koosneb.

"Jaanipäev" on dokumentaalne näidend, mis räägib inimeste, kes elavad Siberis Ülem-Suetuki külas, mis on üks väheseid ja ühtlasi ka suurim Eesti küla, mis asub Eestist väljaspool.

"Selle asukad on nende inimeste järeltulijad, kes kolisid sinna kuskil 19. sajandi keskpaigas ja meie käisime neil seal külas, tegime intervjuusid koos Aleksandr Žilenkoga Vene teatrist ja Evi Pärnojaga. Kuna me ise vene keelt nii hästi ei rääkinud kui nemad, siis on hea, et meil olid kaasas inimesed, kes valdasid mõlemat keelt väga hästi," rääkis Piik.

"Nende intervjuude põhjal panime me kokku näidendi, mis räägibki meie kaasmaalaste, kes seal elavad, kommetest ja uskumustest, harjumustest, eludest. See on meie mõistes peegeldus sellele, millised me ise oleme, kui me võrdleme nende elu, sest me panime tähele, et mingisugused eestlaslikud asjad, mis on seal inimestel kombeks, on tegelikult jäänud seal mingis mõttes paigale, samal ajal, kui see tuumik-Eesti, kus me siin oleme, on edasi arenenud, et siis on huvitav vaadata, kuidas need inimesed seal elavad ja eriti mis keelt nad räägivad. See keel on ka kuskilt sealt 20. sajandi algusest umbes muutumata," lisas Piik.

Lill rääkis, et see oli Märt Meos, kes neile esimesena seda võimalust sinna sõita pakkus. "Esialgu oli see lihtsalt mõte sõita ühte Siberi Eesti külla ja vaadata, mis saab. Eks me läksime sinna ka vastuseid otsima mõnedele küsimustele, mis ka siin näitemängus ühel või teisel moel kajastuvad, et kes see eestlane siis on, kui teda vaadata oma n-ö kodu-Eestist väljaspool ja millest see rahvus siis õieti koosneb. Eks need on need komponendid, mida me teame nimetada – keel, kultuur, veri. Aga millises järjekorras?"

Kõige huvitavam oli selle retke jooksul Lille sõnul see, et nende jaoks on nimetatud komponendid hoopis teises järjekorras. "Kui me siin kodu-Eestis eelkõige peame tähtsaks eesti keelt. See, kes räägib puhast eesti keelt, see on eestlane. Loomulikult ka meie kultuur ja kombed. Ma ei tea, kui paljud eestlased tegelikult Arvo Pärti kuulavad, aga seda me ikkagi nimetame eestlaseks olemise põhikomponendiks. Samas kui nende jaoks see verekomponent on kõige tähtsam. Me kohtasime inimesi, kes ütlesid, et kuigi nad eesti keelt ei räägi, siis nad on igatahes eestlased."

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: