Ta märkis, et luulehuvi on ilmselt kuidagi emapiimaga kaasa antud ja tema varases lapsepõlves välja kujunenud. "Ma mäletan, kui ma olin päris väike, siis mulle loeti päris palju ette ja kõige rohkem loeti mulle luuletusi. Võib-olla oli see mälu või aistingud – mulle igatahes see meeldis ja mulle meeldis tohutult juba siis väiksena esineda, luuletusi deklameerida. Ma näen seda praegu oma poja Villiami puhul, kellele meeldib samuti luule ja kelle lemmikkirjanik on Ilmar Trull.

Purga võttis "OP+" palvel kaasa ka talle olulisi luulekogusid. "Luuleraamatuid on meil kodus palju ja ma võtsin üsna juhuslikkuse alusel, et oleks uuemat, oleks vanemat, oleks midagi sellist, mida inimesed väga hästi ei tea – Mari Vallisoo "Mälestusi maailmast" kogu, mis on minu jaoks üks tore avastus olnud."

Tema valikust leiab aga ka süvaklassikuid – Jüri Üdi "Tiibadega raamat", aga ka Mait Vaigu kogumik "Kõigil on alati õigus", mis on Purga sõnul täis ääretult ilusaid tekste, mida ennekõike teavad ehk muusikainimesed.

Jim Ollinovski tekstide avaldamisest sai südameasi

Purga tõstis esile ka kogumiku, mis viib ta tagasi Elvasse. "Selle autor on Jim Ollinovski ja pealkiri on "Aeroplaan esimesest pilgust". Selle kogumiku võtsin ma sellepärast kaasa, et selle väljaandmise taga olen mina. Ollinovski oli mu koolivend Elvas ja tal oli mõju väga paljudele meile Elvas üldiselt, mitte ainult minu koolikaaslastele. Aga kirjanduse ringkond ulatus ju ka Elva linna piiridest kaugemale. Ta oli väga oluline inimene meie kõikide jaoks."

Ta kirjeldas, kuidas Ollinovski kirjutised olid köidetud vihikuteks, mida jagati käest kätte. "Nädal või kaks võis see sinu käes olla. Need olid täiesti kapsaks loetud. Kõik tüdrukud nutsid, istusid kuskil trepikodade ees ja lugesid Jim Ollinovskit."

Purga sõnul otsustas kirjastus Pilgrim tema jutu peale need luuletused välja anda. "Mitte ka lihtsalt niisama, vaid ikka konsulteerides erinevate inimestega. Ma sain need originaaltekstid Jim Ollinovski ema, minu Elva kooli aegse käsitööõpetaja Reeda käest, kui ma ühel päeval talle koju läksid ja küsisin, et kas tal on need tekstid kuskil alles. Mul tuli tohutu igatsus neid taas lugeda. Neid ei olnud mitte kusagilt leida ja ta Reet ütles, et isegi on mingisugusesse trükivalmidusse need pandud, aga sellest ei juhtunud midagi. Ja siis ma võtsin selle kuidagi oma südameasjaks ja nii ta läks. Minu arust on see kogumik väga hästi kokku pandud."

Ta ütles, et tema lemmikluuletaja läbi aegade on Marie Under, kuid talle on meeldinud väga ka Viivi Luik. "Ilmselt ma kaldun rohkem naiste poole. Aga on ka väga sümpaatseid meeskirjanikke." Näiteks on Purgale meeldinud Sven Kivisildnik. "Vanematest tegelastest Alliksaar. Neid nimesid on tegelikult väga palju."

Kui ta peaks valima välja tekstid, mis iseloomustaksid tänapäevast olukorda, siis oleks need Gustav Suitsu Eestimaast rääkivad tekstid. "Need ei ole väga ilusad ja lillelised tekstid. Need on mure, kurbust ja südamevalu täis. Need on nii universaalsed."

Pigem vahendab, kui et kirjutab ise

Ta tunnistas, et on kirjasõnas ise päris koba. "Ma olen püüdnud kirjutada luuletusi ja siis, kui ma Elvas koolis käisin ja selle luulega intensiivsemalt tegelesin. Tegelikult selle sama Ollinovski pisikesel eeskujul olin ka sellest natukene kannustunud ja mõtlesin, et võiks ka proovida ja proovisin."

Mõned tekstid tulid ehk päris hästi ka välja, lisas ta. "Ma mäletan, kui pärast keskkooli lõpetamist oma kirjandusõpetajale Lea Raudsepale külla ja astusin tema kabinetti, siis ma nägin, et tema kabineti seinal oli minu luuletus. See tegi mulle ikka parajad külmavärinad."

Viimasel ajal ta kirjutanud ei ole. "Ma tunnen, et ma olen koba, ma muutun paatoslikuks, ma hakkan sõnadega pudrutama. Ma olen pigem hea luule vahendaja."