Luukamber veendus, et kooris laulmine on tervisele kasulik ({{commentsTotal}})

Klassikaraadio stuudios Ida-Viru Keskhaigla ülemarst Toomas Kariis, Eesti Muusikaterapeutide Ühingu esimees Kaia Laurik, kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut Hannes Kuhlbach ning Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemteadur Tiit Lukk.
Klassikaraadio stuudios Ida-Viru Keskhaigla ülemarst Toomas Kariis, Eesti Muusikaterapeutide Ühingu esimees Kaia Laurik, kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut Hannes Kuhlbach ning Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemteadur Tiit Lukk. Autor/allikas: Klassikaraadio

Klassikaraadio koorimuusikasaade uuris laulmise mõju inimese tervisele. Teemat avasid saatejuht Marge-Ly Rookääru juhtimisel Ida-Viru Keskhaigla ülemarst Toomas Kariis, Eesti Muusikaterapeutide Ühingu esimees Kaia Laurik, kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut Hannes Kuhlbach ning Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemteadur Tiit Lukk.

Luukamber lähtus sel korral rootsi teadlaste hiljutisest uuringust, mille inimkatsete põhjal tehtud järeldused kinnitavad laulmise tervistavat mõju inimesele. Teadlaste sõnul mõjuvat laulmine südame tervisele sama hästi kui tegelemine joogaga. Laulmine leevendab astmaatikute vaegusi, parandab üldist meeleolu, tõstab elukvaliteeti, aitab vähendada stressi ja positiivne pingutus loominguliste teekondade ühiskogemisel avavat tee õnnehormoonidele.

Gastroenteroloog Toomas Kariis rääkis oma kogemusele toetudes, et musitseerimise näol on tegemist emotsionaalse tegevusega, kuid sellega kaasneb ka füüsiline pool. "Emotsionaalne pool on raskesti mõõdetav," rääkis Kariis. "Ühise musitseerimise võlu on kirjeldamatu. Publiku ja interpreedi vahel moodustub kontserdil ühine salapärane ruum ja sellest tekib omamoodi eduelamus, rõõm eneseteostusest." Laulmise ajal toimub inimese kehas palju keerulisi protsesse ning keerulisim neist ongi Kariisi sõnul emotsionaalse välja kaardistamine. Siiski väidab ta, et kui õnnetunnet pole kogetud, siis ei osata seda ehk ka otsida, mistõttu koorilaulu tulevik sõltub otseselt tänastest lastest ja nende muusikaõpetajatest.

Keemik Tiit Lukk sõnas, et vastavalt välistele stiimulitele muutub kogu aeg ka inimese biokeemia. "Kooriproovi minnes on inimene ühes olekus, proovi lõppedes aga hoopis teistsuguse keemilise koostisega, see on täiesti tõestatav," lisas ta. "Laulmisest või pilliharjutamisest tekib omamoodi sõltuvus – analoogselt trennisõltlastega tekitab vaimne ja füüsiline tegevus ka koorilauljas rõõmu- ja eufooriatunnet."

Psühholoog Hannes Kuhlbach tõdes, et inimesed ei käiks laulmas, kui see neile midagi ei pakuks. "Õnnehormoone saab lauluproovist kuhjaga," märkis ta. "Laulmine on ju isikliku instrumendi ühendamine teistega, see on ühine ülendumine. Vajadus esineda on inimesega kaasa sündinud ja on väga oluline, et läbi elu säiliks rõõm muusikast." Lapsepõlves kogetud positiivsed elamused mõjutavad Kuhlbachi sõnul ilmselgelt ka inimese valikuid täiskasvanuna.

"Orkestri- ja kooriproovidesse lähevad inimesed, et reaalse elu eest põgeneda – saama lõõgastust ja ühist rõõmu, koos musitseerima, vennastuma. See on väga eriline tunne. See on sotsiaalse rikkuse laiendamine. Maailmas on tohutult müra ja proovides otsitakse eelkõige harmooniat – nii iseeneses kui ümbritseva keskkonnaga. Laulmine on rõõm asja sees olemisest – siin kaob aeg, ruum ja rahaline väärtus".

Kui lapsel on varases eas positiivsed kogemused ühislaulmisest, siis läheb ta seda tunnet otsima ka hiljem. Seetõttu on oluline, et lapsed tegeleks muusikaga maast madalast, saaks muusikapisikuga nakatunuks ja oleks sel puhul muusikaharrastamiseks ka altimad. "Sina ära laula, sest sa ei pea viisi" – selline lause muusikaõpetajalt võib tappa kogu lapse siseilma hetkega. Seetõttu ka kõik saatekülalised kinnitavad, et laste muusikast eemalepeletamine on kuritegu.

Aastaid elus haiget saanud inimesi muusikateraapiaga aidanud terapeut Kaia Laurik kinnitas, et kooris laulmine on terapeutiline tegevus ja on üldjoones parim võimalus inimestevaheliste suhete loomiseks. "Kooslaulmine vähendab üksiolemistunnet ja üksildustunnet, mis on praegu väga sage nähtus," sõnas Laurik.

"On tohutult oluline, et me toetaks teineteist ja jagaks vastutust kaaslauljatena. Suures internetiseerumishoos arendaksime lauldes inimestevahelist sidusust. Ja reegel kehtib ühiskondlikult tasandil – rohkem hoolimist kõikide kaasinimeste vastu." Laulmist õppinud ja lauluga aastakümneid tegelenud Lauriku sõnul ei pea kooslaulmiseks olema suurepärane laulja, sest laulmisest heade kogemuste saamiseks piisab, kui omatakse ka täiesti keskpärast lauluoskust. "Sotsiaalsed suhted mõjutavad meie tervist väga otseselt," viitas Laurik oma väidetes värskele uuringule. "Kui sotsiaalvõrgustik on tugev, on ka inimene tervem."

Mis juhtub aga siis, kui musitseerimine muutub raskeks tööks? Kuidas edasi minna, kui muusiku tööst kaob igasugune rõõm? Kuidas lahendada kooriproovideski tekkivaid pingeid dirigendi ja lauljate vahel? Mida süüa enne kooriproovi, et jätkuks energiat terveks lauluproovi ajaks? Kuidas mahendada pingeid enne konkurssi? Mis on laulupeo-efooria ja kas laulupeotunne on õnnehormooniküttide jackpot? Seda kuuleb saatest.

Toimetaja: Merit Maarits



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: