Raamatukogus on 2708 teost, millest enamik asub viies puukapis klaasuste taga. On ka neid raamatuid, mis jäävad varju, kuid mis leiavad ikkagi oma koha peatselt trükist tulevas muuseumikataloogis.

"Panime aukohale Goethe ja Schilleri ning samal ajal need pehmeköitelised, äraloetud ehk n-ö need raamatud, mida kõik lugeda tahtsid, need on ära peidetud uste taha, sest nende väljanägemine väge eksponeerimist ei kannata, aga loomulikult saab neid kappe lahti teha ja näidata, kui mõned seda tahavad," rääkis SA Virumaa Muuseumid vanemteadur Uno Trumm "Aktuaalsele kaamerale".

"Kõige populaarsemad on ikka seiklusjutud. Näiteks Dumas on täiesti kapsaks loetud, aga selle seas on ka noorte ja lastekirjandust," lisas Trumm.

Tallinna Ülikooli akadeemilise raamatukogu vanaraamatu spetsialisti Heli Vahingu sõnul ei peljanud nad raamatuid hoidlapimedusest Palmse mõisale laenata. Seda enam, et tegu on varukogust pärit museaalidega.

"Viimasel ajal on võitnud mõtteviis, et kas on mõtet hoida raamatuid mitte kellelegi kättesaadavana anonüümselt kuskil keldris idaalsetes tingimustes või natuke kehvemates tingimustes – nagu nad ka ju muuseas vanasti mõisates seisid – hulkadele rõõmu valmistavatena siin lossi kaunites kappides," sõnas Tallinna Ülikooli akadeemilise raamatukogu vanaraamatu spetsialist Heli Vahing.

Raamatutest võib leida ka lugejate täiendusi.

"Aga need sodimised on ju tänaseks päevaks olulise kultuuriloolise väärtusega, nii et tore, et nad on sinna neid nägusid teinud, kommentaare kirjutanud, ladinakeelseid sententse kirjutanud," nimetas Vahing.

"Vast kõige tuntum allkirja panijatest on olnud Palmse mõisast pärit Peter Ludwig von der Pahlen, kes on läinud ajalukku sellega, et ta kukutas võimult keiser Paul I ja aitas võimule Aleksander I. Aga sel ajal kui ta siin raamatuid sodis, oli tal selline 14–16aastane noormees," märkis Trumm.

Von der Pahlenite raamatud anti Palmsele hoiule viieks aastaks võimalusega tulevikus lepinguaega pikendada.