Vene teatris tuleb lavastus imelapsest, kes sattus omadega puntrasse
12. aprillil jõuab Vene teatri lavale Jaroslava Pulinovitši näidend "Charoni koor", mis keerleb ümber 20aastase Nastjakese, kes on endine imelaps, hiljem aga käib alla.
2014. aastal kirjutatud näidendit on korduvalt lavastatud laborites ja festivalidel, kuid oma lavastaja leidis materjal alles nüüd, mil Vene Teatris toob selle lavale Artjom Garejev.
Loo kangelanna Nastjake elab koos õe ja õemehega, kes hoolitsevad tema eest, kuid noor naine on siiski sügavalt õnnetu: tema lootused ja ootused ei ole täitunud ning temast ei saanud ooperitähte. Ta küll laulab ooperiteatris, aga kõigest kooriartistina, mitte solistina. Nastjakese ainsaks hingekosutuseks kujunevad manipulatsioonid ning saatuslikud kiremängud... Et sellised mängud võivad nende autori vedada sügavale kuristikku, kust ei ole enam tagasiteed, mõistab kangelanna alles loo lõpus.
Jaroslava Pulinovitš märkis, et tema jaoks oli oluline jälgida manipulatsioonide kujunemist: "Kirjutasin selle näidendi 2014. aastal ja sel ajal otsisin vastuseid küsimustele, miks ja kuidas kujunevad välja manipulaatorid ning kuidas arendatakse manipulatsioone. Nende mõtiskluste käigus sündiski minu ettekujutuses näidendi peategelane Nastjake."
"Hiljem lugesin ma päris palju imelastest, kes olid lapsepõlves erakordselt andekad, kuid täiskasvanuna ei saanud neist silmapaistvaid loomeisiksusi. Mind üllatas, milliseks kujunesid nende elud ja et tihti ei saanud nad oma eluga täiskasvanueas hakkama. See saigi uue näidendi aluseks. Minu jaoks on see näidend katkisest lapsepõlvest ja mul on hea meel, et selle toob lavale Artjom, kes on minu silmis ääretult andekas lavastaja," lisas autor.
Lavastaja Artjom Garejev, Eesti teatri aastaauhinna laureaat parima lavastaja kategoorias aastal 2016, ütles, et otsis kaua sobivat kaasaegset näidendit Vene teatris lavastamiseks.
"Tahtsin leida materjali, millel oleks kaalu meie erilises kultuuriruumis. Paljud Vene kaasaegsed draamateosed kujutavad elu-olu, mis minu hinnangul ei oma kõlapinda meie ühiskonnas. Aga Jaroslava Pulinovitši näidend on unikaalne selles mõttes, et loo tegevus võib toimuda ükskõik kus, ükskõik millises linnas, ükskõik millises teatris. Näidendis on suurepärased dialoogid, sügavad ja elulised tegelaskujud ning põnev süžee. Peamine on siin armastuse puudumise motiiv, keskendumine endale ja oma üleelamistele, psühholoogilised mängud ja manipulatsioonid, egoism ja infantiilsus, inimese võimetus võtta vastutust oma tegude eest. Need probleemid on kaasajal aktuaalsed," rääkis lavastaja.
Peategelase Nastja rollis teeb Vene teatris debüüdi noor näitlejanna Marika Otsa. Helilooja Aleksandr Žedeljov kirjutas originaalmuusika, mis salvestati koos Voces Musicales kooriga Janne Fridolini juhtimisel.
Lavastuse vorm erineb tavapärasest. Näitlejad mängivad ja liiguvad suure saali eeslaval, saalis ja teatri fuajees, ning publik istub laval.
Peaosades Marika Otsa, Marina Malova, Ilja Nartov, Dmitri Kordas, Leonid Ševtsov
Lavastaja – Artjom Garejev
Kunstnik – Liilia Hismatullina
Helilooja – Aleksandr Žedeljov
Valguskunstnik – Anton Andrejuk
Video – Nikolai Alhazov
Koreograaf – Olga Privis
Lauluõpetaja – Anna Dõtõna
Esietendus 12. aprillil kell 19.
Toimetaja: Valner Valme