Arvustus. Kuulatagu ära ka loomade versioon ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Uus raamat

Katherine Rundell

"Põnev elu džunglis. Loomade jutud Mowglile"

Inglise keelest Merike Pilter

Tammerraamat

231 lk.

Minuvanustele ja üldse seltskonnale, kuhu kuulutakse, tähendab Mowgli eelkõige muistset nõuka multikat. Mida julgeks kultusteoseks väita ikka natuke küll. See oli täiesti omamoodi joonistatud, see oli mõnes kohas natuke hirmus ka ja seda ootasid väga, kui telekava ütles, et mingi päev näidatakse. Lisaks oli sama hästi kui peas ka veel. Aga ikka tuli vaadata. Pidi vaatama. Korduvalt kordumatu elamus.

Et see mingil raamatul põhineb, tuli juba küpsemas eas, nii kümneaastaselt. Mis sorti söör Rudyard Kipling oli, veel hiljem ja et juhe selle peale särr tegi, oli enesestmõistetav. Pange nüüd ise kokku:

1. "Sojuzmultfilm" ja nõukogude kirjastused.

2. Kõige verisemalt britiimperialistlikum kirjanik, kelle kõrval Jack London pruunistub.

Kuidas see võimalik oli... misasja tsensuuri üle kurdetakse... appi... ei, tõsiselt.

Üks seletus võib muidugi olla, et Mowgli nõuka kultuuriruumi tungimine juhtus suurima sotsialistliku sõpruse aegu Indiaga, kui Indira Gandhi oli juba seltsimees Gandhi valmis ja hindi-russi bai-hui igapäevane röögatus. Sõbraliku riigi romantiseerimine või nii. Igal juhul oli see äge multikas, äge raamat, milliste tõttu "Kapsapea" filmis kõlav repliik idajõudude esindaja suust: hõ, maugli, paneb veel topelt rõõmust röökima. Sest sina tead midagi, mida kõik ei tea!

Nüüd on tulnud üks imperialistlik tütarlaps... ei, oota, süüdistused imperialismis on nii XX sajand, ütleme pigem britiseparatist ja üles tähendanud loomade versioonid džunglis juhtunust. Kipling oli ju kõigile muudele süüdele lisaks veel antropotsentrist ka ja laskis Mowglil loo ära pajatada.

Tulemus on kohe hirmsasti lõbus. Kui jälle targutama ja tagamaid otsima kukkuda, siis loomade jutu ära kuulamine on ju moekas ka veel. Baloo räägib karu olemise kontseptsioonist mussoonvihmade tingimustes – kõlab ju? Või: ema roll hundimoraaliga kogukonnas? Või Kaa – uhh, kui kole ja samas kui kaunis see püüton ikka oli – kui kunstniku eneseotsingud liigmaterialistlike vaadetega publiku ees. Sina loed vaimustusega, oodates, millal va kurjade juurte veel kurjem juur Shere Khan mängu tuleb ja kas ta esineb millegagi nagu: kiskja eneseotsingud koolmekohtadel. Tuleb küll, aga – ei arvanud ära. Mis teeb veel lõbusamaks.

Raamatut küll ja veel. Teine separatistlik piiga, Kristjana S. Williams, veel joonistab vanadele oktoobrilastele pähe jäänud Mowgli-maailma omamoodi imekauniks ümber, nii et nüüd pea kaht meeles, aga see teeb kupatuse ainult lahedamaks.

Toimetaja: Valner Valme



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: