Keelesäuts. Kuhu te süübite? ({{commentsTotal}})

Foto: Ülo Josing

Mõni aeg tagasi üht teksti toimetades sattusin kokku sõnaga, mida tegelikult pole olemas, aga vahel kasutatakse. See sõna oli "süübima". On tore, et speller selle sõna alla joonis ja mu tähelepanu sellele juhtis.

Sõnas "süübima" näikse olevat kokku sattunud kaks eri tähendusega sõna: esiteks süüvima (tähendus 'millegi sügavusse tungima, süvenema') ja teiseks sööbima, mis tähendab 'end sisse sööma', tavaliselt kasutame seda piltlikus tähenduses, näiteks nagu lauses Pilt sööbib mällu.

Ka minu tekstis oli sellega tegu, miski pidi sööbima kohalkäinute pikaajalisse mällu.

Kohe tuleb mõttesse, et ilmselt on neis sõnades ka b-v-hääliku vaheldus, kuid võta näpust, ka pööratakse neid laadivahelduseta: sööbima pöördub sööbida, sööbin. Samamoodi jääb v-häälik paigale sõnas süüvima: süüvida, süüvin. 

Toimetaja: Valner Valme

Allikas: Vikerraadio



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: