Rask tunnistas, et tema käest on palju küsitud, kes ta siis õieti on – kas ta on näitleja, disainer, ema või miskit neljandat.

"Mina ise mõtlen ikka iseendast kui Karinist. Ma vaatan hommikul märkmikust, mis mul täna on vaja teha ja kui on vaja õmblejaga kokku saada, siis ma saan õmblejaga kokku, ja kui on vaja multikaid lugema minna, siis ma lähen loen multikaid, siis ma lähen mängin etenduse ning siis lähen müün kliendile kleidi, ja siis vahepeal lähen vaatan, kas lapsed on söönud ja saadan nad trenni. Mina elan ikka sellist Karini-elu ja mul on päris raske öelda, kes ma olen. Natuke seda kõike, ma arvan."

Ta selgitas, et teda selline mitme ameti peal olemine ei killusta, vaid rikastab. "Tööalaselt on mul kaks erinevat loomingulist, mis on veidi erinevad. Teatris, kui sa oled näitleja, siis sa oled natuke ikka elu lõpuni õpilane. Alati on keegi – sa võid küll alati välja pakkuda, et mina tahan teha nii – kes sulle ütleb, et "ei, tule sealt ja tee seda". Aga kui ma olen disainer ja väikeettevõtte juht, siis on tegelikult nii, et mina ise otsustan. Mina ütlen, kuidas me seda teeme, mina vastutan selle eest, ja kui läheb valesti, siis läheb valesti. Mina võtan selle vastutuse."

Raski sõnul on siin aga veel üks nüanss. "Näitlejana ma tegelikult ei näe iseenda loomingut, aga disainerina ma näen. Mina joonistasin selle pildi, mina valisin kangad, mina ütlesin, kuidas me teeme ja nüüd mina hoian seda seelikut käes ja teie võite kõik öelda, et see on kõige koledam seelik kogu maailmas. Aga kui mina näen, et see on täpselt selline nagu mina joonistasin ja tahtsin, siis mul on ükskõik, mis teie ütlete."

Ta märkis, et oma brändi loomine oli natuke nagu pusletükkide kokkulangemine. "Ma tahtsin tegeleda kindlasti loominguga. Ma teadsin, et ma tahan olla edasi näitleja. Ma ei taha sellest karjäärist loobuda, mäng on põhiline, mis mulle meeldib. Aga ma tahtsin, et mul oleks midagi juures. See pidi olema minu jaoks selline, et see, et mina tahan tegeleda loominguga, ei koormaks maailma. Ma pidin enda jaoks leidma sellise mudeli, mis oleks keskkonnasäästlik."

Rask oli käinud Uuskasutuskeskuses vabatahtlikuna ja selle juhataja oli talle öelnud, et kui ta tahab midagi teha, siis nad on valmis teda toetama. "Alguses ma ütlesin, et mul ei ole mingeid ideid, aga tõenäoliselt see jäi kuhugi kuklasse. Kolmandalt poolt oli mul omal väike muusa kodus kasvamas – ma arvan, et tütar Natali oli sellel hetkel 2–3aastane – ja siis need pusletükid mingil hetkel läksid kokku, et ma tahan tegeleda loominguga, mis on seotud riiete ja Uuskasutuskeskusega, et see on mood ning need on lasteriided. Nii ta sündis."

Kui ta poleks leidnud võimalust kasutada vanu kangaid, siis see bränd ei oleks sündinud, tõdes ta. Ta tunnistas, et tema jaoks on ka väga oluline see, et tema looming sünnib just Kalamajas, Telliskivi loomelinnakus. "Telliskivi loomelinnak on minu jaoks ideaalne koht. Ta ongi ju loomelinnak. Mulle tundub, et ta on väga hea koht tegeleda loominguga. Seal on hästi hea õhustik ja minu kui mikroettevõtja jaoks on oluline hinna-kvaliteedi suhe ja see, et ma elan Kalamajas ehk et ma liigun sinna jala. Mul on väga hea kutsuda sinna inimesi, kliente, sest see on kesklinnale nii lähedal. Minu arust on seal kõik ideaalne."