"Minu jaoks on Eesti minu lapsepõlvemaa. Ma õppisin siin 4.–9. klassini. Eesti andis mulle kultuuri osas väga palju ja aitas mul mõista, mis on kaunis ja ilus. Üks sellistest kohtadest, mis mulle muljet avaldas, oli Pirita," märkis Tarassov.

"Miks? Ma tulin siia päris ammu, pärastsõjajärgsest Moskvast. Moskvas elasin ma Tišinkaja väljakul. See oli hiigelsuur, kogu aeg saalis rahvast. Minu vanaema müüs läbi õhuakna – ta oli ärikas – klaasiga viina, peale pani kotleti. Teenis sedasi raha, et mind toita, " jätkas ta.

"Pärast seda, minu ema, kes töötas Tallinnas näitlejana ja juhatas mereväe näiteringi – siin oli Vene baas – tõi mind siia, ja oli "kaks suurt erinevust" nagu Odessas öeldakse pärast sõjajärgset Moskvat, mis oli enamjaolt puruvaene, kus elutses igasugust kriminaalset elementi. Tallinn oli aga Euroopa. Poisikesele, kes oli siis 9–10aastane, oli see teine maailm."

Vladimiri loodud animafilmid kujutavad ka täiesti teistsugust maailma – neis pole kohta vägivallal, üle kõige troonib inimlikkus, vastastikune mõistmine ja usaldus.