TLÜ raamatukogus näeb Tallinna-teemalist raamatunäitust ({{commentsTotal}})

Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu tähistab Tallinn 800 suurjuubelit Tallinna-teemalise raamatunäitusega.
Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu tähistab Tallinn 800 suurjuubelit Tallinna-teemalise raamatunäitusega.

15. mail 1248 sai Tallinn endale Lüübeki linnaõiguse ning tänavu kevadel möödub 800 aastat Tallinna dokumentaalsest esmamainimisest. Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu tähistab Tallinn 800 suurjuubelit Tallinna-teemalise raamatunäitusega.

Näitus kulgeb raamatukogu Baltika saalis, trepigalerii vitriinides ja III korruse lugemissaalis, näidates nii sajanditevanuseid haruldasi trükiseid kui uusimat kirjandust, nii teatmeteoseid, reisijuhte kui ilukirjandust, mida kõiki ühendab üks nimetaja – Tallinn.

I korrusel Baltika saalis on väljas valik Tallina käsitlevaid teoseid 17. sajandist kuni tsaariaja lõpuni. Väljapaneku tippudeks on 17. sajandi ilmselt tuntuim Eestit käsitlev raamat – Saksa diplomaadi Adam Oleariuse reisikirjeldus "Aussführliche Beschreibung Der Kundbaren Reyse Nach Muscow und Persien, So durch gelegenheit einer Holsteinischen Gesandschafft von Gottorff auss an Michael Fedorowitz den grossen Zaar in Muscow, und Schach Sefi König in Persien geschehen. Worinnen die gelegenheit derer Orter und Länder, durch welche die Reyse gangen, als Liffland, Russland, Tartarien, Meden und Persien, sampt dero Einwohner Natur, Leben, Sitten ... zu befinden." (1656 ja 1663 aasta väljaanded) Tallinna panoraamvaadetega, ning baltisaksa juhtiva kunstiteadlase Wilhelm Neumanni üks põhiteoseid "Geschichte und Kunstdenkmäler der Stadt Reval" (1896–1904, kaasautor E. von Nottbeck). Kogu täiendavad vene-, prantsuse- ja saksakeelsed linnajuhid (vanimad aastast 1839, viimane 1915) ja kinnisvaraloendid. Kõiki teoseid võib kohapeal lugemiseks laenutada.

Trepivitriinides tutvustab näitus Tallinna reisijuhte I vabariigi ajast (1923, 1926, 1933, 1940), Saksa okupatsiooniajast (1942, 1943), Nõukogude okupatsiooniajast (vanim 1957), nelja Eestis vähetuntud Välis-Eestis trükitud võõrkeelset linnajuhti (sh Dodo Parika ja Andres Küngi sulest) ning taasiseseisvumisaja väljaandeid itaalia, taani, rootsi, vene, soome, inglise jt keeltes. Väljapaneku teise osa moodustavad eraldi käsitlused Tallinna linnajagudest (autorite seas Jüri Kuuskemaa, Robert Nerman, Tiina-Mall Kreem, Juhan Kreem, soomlased Otso Kantokorpi, Tapio Mäkilainen) ja memuaarteosed.

III korruse lugemissaalis on peatähelepanu Tallinnal ilukirjanduses läbi selliste kirjanike nagu Fr. R. Kreutzwald, Eduard Bornhöhe, Gert Helbemäe, Arvo Mägi, Herbert Salu, Jaan Kross, Indrek Hargla, Jan Kaus; eestikeelseid raamatuid täiendavad ka tõlked. Need teosed on eksponeeritud ka TLÜ Akadeemilise Raamatukogu õpikeskuses Narva maanteel ja ka neid saavad lugejad välja laenutada. Näitus kestab 7. juunini.

Toimetaja: Merit Maarits



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: