ERR.ee video: rahvusvahelise pärimuspeo Baltica avakontsert ({{commentsTotal}})

Foto: Andres Treial

31. mail kell 16 toimus Raekoja platsil avakontsert, mille avab Vabariigi President Kersti Kaljulaid koos kultuuriministri Tõnis Lukase ja Tallinna linnapea Mihhail Kõlvartiga, ning mille kannab üle ERR kultuuriportaal koostöös Klassikaraadioga.

31. maist 2. juunini helises Eesti pärimuse lainel, sest Baltikumi suurimale ühisele pärimuspeole Baltica kogunesid nii Eesti kui välisriikide parimad pärimuskandjad.

Baltica on ainus folkloorifestival, mis keskendub folkloori ajaloolistele vormidele, tõstes esile rikkaliku pärimuse ehedad, stiliseerimata ja seadmata vormid ja väärtused. Baltica tunnus on autentne sisu ning pärimuse eri vormide nagu laul, tants, pillimäng või kombed sidumine. Mõistagi on kaasatud folkloorirühmad ja üksikesitajad üle Eesti.

Eesti, Läti ja Leedu suurim rahvakultuurialane ühine kultuurisündmus Baltica sai alguse 1987. aastal. Sestsaadik peetakse pärimuspidu külakorda kõigis Balti riikides. Esimene festival peeti 1987. aastal Leedus, teine 1988. aastal Lätimaal ja kolmas 1989. aastal Eestis.

Baltica festivalid toimuvad tihedas koostöös CIOFF®i ehk Rahvusvahelise Folkloorifestivalide ja Rahvakunsti Organisatsioonide Nõukoguga, mis toob festivalile alati palju välismaiseid külalisi nii Balti riikidest kui ka kaugematelt maadelt. Eestis on Baltica korraldaja Eesti Folkloorinõukogu – folklooriliikumise eestvedaja ja arendaja, eesmärgiga väärtustada pärimuskultuuri ja hoida selle järjepidevust.

Rahvusvaheline pärimuspidu Baltica 2019 toimus Eestis 29. maist 2. juunini rahvusvahelisel põliskeelte aastal koostöös Tallinna Vanalinnapäevadega.

Baltica avakontsert toimus 31. mai õhtul kell 16 Tallinna Raekoja platsil, millele eelnes Baltical osalevate rühmade rongkäik Vabaduse väljakult Raekoja platsile. 31. maist kuni 2. juunini oli Tornide Väljakule püstitatud pärimusküla ja toimuvad kontserdid.

Pärimusküla avati Tornide väljakul 31. mail kell 12 ja oli avatud kuni 15.30, 1. ja 2. juunil 11-19.

Tornide väljaku pärimuskülla tuldi kokku Sõrvest ja Saaremaalt, Setomaalt ja Tartumaalt, Järvamaalt ja Läänemaalt, Võrumaalt, Pärnumaalt ja Tallinnastki.  Pärimuskülas kõlasid iidsed pärimusviisid, kus sai kaasa tantsida meie ehedaid Eesti eri piirkondade pärimustantse, õppida käsitööd ja keeli ning kuulata jutuvestjate tähendusrikkaid lugusid. Ikka sestap, et selle aasta Baltica fookuses oli kolm teemat – paikkondlik eripära, pidu ja keel.

Melu pärimuskülas käis päevad läbi, kord keset küla, kord küla kaugemates soppides. Ilu lisasid meile Balticale külla sõitnud välisrühmad. Küla kõrval oli täies ehtes käsitöölaat, kus sai imetleda meie käsitöömeistrite kauneimat näputööd. Toidupärandit sai nautida sealsamas Uma Mekki korraldatud Taluturul, kus osalesid piirkondlikult tunnustatud väiketootjad.

29. mail külastasid Baltica väliskülalised Tallinna ja linnaümbruse koole.

1. juunil läks pärimuspidu Baltica külla Põlva Päevadele, Sõmeru Maaelu Festivalile ja Vinni valla päevadele. 

Toimetaja: Valner Valme



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: